Täisterast saiad-leivad annavad energiat ja tugevdavad tervist
Vastutustundlikumad pagaritööstused on võtnud väga kindla suuna tervislike leibade ja saiade küpsetamisele. Selleks alandatakse järk-järgult toodete suhkru- ja soolasisaldust, lisatakse seemneid, köögivilju ning muid tervislikke komponente, laiendatakse jahuvalikut.
Täisterajahude võidukäiku tunnistab seegi, et aastaga on kõigi suuremate tootjate sortimenti lisandunud mitmeid uusi täisterast pagaritooteid. Nii on Eesti Pagar aastaga toonud oma valikusse neli, Fazer aga kolm uut täisteratoodet ning Leiburi tootevalikust on täisterast koguni kolmandik toodetest.
Et inimestel ja ka tööstustel oleks lihtsam, sõlmiti Toiduliidu eestvedamisel mullu täistera mõiste kasutamise hea tava kokkulepe. See ütleb, et täisteratooteks võib nimetada ainult neid pagaritooteid, milles on vähemalt 50% täisterast koostisosi ning pasta puhul peab see olema 100%.
Tänu nii kõrgele täisterakoostisele on leival-saial enam kui kuueprotsendine kiudainesisaldus ja muud toiteväärtuslikud eelised. Kuid iga seemneleiba või täisterajahu sisaldavat sepikut täisteratooteks paraku pidada ei saa.
Uurige märgistust
Nimetatud hea tava kokkuleppega liitunud suuremad pagaritööstused Fazer, Leibur ja Eesti Pagar toovad toote täisterasisalduse nüüdsest selgemalt välja kas pakendi esiküljel protsendina või siis sõnaga “täistera” koostisosade loetelus.
Leiburi tootejuht ja Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liige Illi Pikk toob esile, et täistera märgistuse ühtlustamine on olnud viimase aasta üks eesmärke ning seda on paljude toodete puhul ka tehtud, nii palju kui on jõutud. “Igal tootjal on oma kujundusloogika, mille tõttu see märk ei pruugi esiküljel ainuke olla või silma paista. Lisaks on Eestis veel terve hulk teisi, vanemaid toidumärke,” selgitab Illi Pikk.
Koostisosade puhul tuleb jälgida, et mida eespool mingi koostisosa asub, seda enam seda tootes sisaldub. Täistera võib tootes olla kas tervete, lõigatud, purustatud ja helvestatud teradena või eri jämedusega jahvatatud jahuna.
Täistera sobib kõigile
Täisterast pagaritooted seostuvad õigusega tervisliku toitumisega, kuna sisaldavad kiudaineid, B-vitamiine, süsivesikuid ja mitmeid mineraalaineid. Just täisterajahu on inimeste peamine kiudainete allikas, mida inimene vajab iga päev soolestiku talitluse reguleerimiseks.
Kuna kiudainerikas toit vajab rohkem närimist, pikendab see söömise aega. See omakorda tekitab sööjale kiiremini küllastustunde, mistõttu kiudainete tarbimine aitab piirata ülesöömist. Toitumisnõustaja Katrin Pärt on oma töös näinud paljusid, kes järginud eri dieete ja toidualaseid müüte ning üks levinumaid on süsivesikutest loobumine ehk et ei mingit leiba-saia ega pastat.
Täistera on nimelt aeglane süsivesik ja energia tasakaalustaja. Kuna teravilja süsivesikud on 60–80% komplekssüsivesikud, mis sisaldavad palju kiudaineid ja tärklist, omastab keha neid aeglaselt ja peab nende lõhustamiseks tööd tegema. Veresuhkur tõuseb täisteratoodete puhul aeglasemalt ega lange kiirelt alla tagasi. Just see aitab võidelda ülekaalulisusega, sest ei teki nii kiiresti isu midagi näksida.
Ka treeniva inimese toidulaual on täisteratooted olulisel kohal. Reeglina tuleks süüa 1,5–2 tundi enne treeningut. Kui treeningueelne söök on hommikusöök, sobivad suurepäraselt täistera rukkileivast võileib, täistera kaerahelbepuder, täistera müsli maitsestamata jogurti ja puuviljadega või täistera sepik pähklivõi ja banaaniviiludega.
Treeningujärgseks lõunasöögiks sööge taldrikureegli järgi: veerand taldrikust täita täisteraviljaga, teine veerand valguga (liha, kala, kana vms) ning pool taldrikust köögiviljade-salatiga. Supi juurde sööge 1–2 viilu täistera rukkileiba. Täisteratooteid võiks päevas tarbida 4–6 portsjonit.
