Näpunäited, kuidas lõigata elulõngasid

Osad elulõngad tuleb esimeste kergete külmade ajal tagasi lõigata, seega tuleb selgeks teha, millised. Eemaldada ei tohiks võrseid, mis õitsevad järgmisel suvel.

Ärge üldse lõigake alpi elulõnga (Clematis alpina), siberi elulõnga (C. sibirica), suurekroonilist elulõnga (C. macropetala) ja nende sorte. Nad õitsevad kevadel eelmisel aastal kasvanud võrsetel. Need liigid ei vaja ka talvekatet (taluvad 30° pakast).

Lõigake kergelt tagasi laiaõieline elulõng (C. patens), villane elulõng (C. lanuginosa), varased suureõieliste rühma sordid ‘Piilu’, ‘Minister’, ‘Niobe’, ‘General Sikorski’ jt. Eemaldage äraõitsenud ülaosa 1–1,2 m kõrguselt. Need elulõngad vajavad talvekatet.

Tugevat tagasilõikust ootavad sinine elulõng (C. viticella), tanguutia elulõng (C. tangutica), tervelehine elulõng (C. integrifolia), püstine elulõng (C. recta), hilised suureõielised sordid ‘Victoria’, ‘Perle d’Azur’, ‘Comtesse de Bouchaud’, ‘Jubileinõi-70’, ‘Blekitny Aniol’ jt.

Jätke alles 5–10 cm kõrgused tüükad. Viimasel ajal soovitavad asjatundjad aga haigusriski vähendamiseks lõigata taimed lausa maapinnani maha.

Kui tahate Farges’i elulõnga (C. fargesii) või tanguutia elulõnga juhtida kõrgele puusse, kärpige seda kõrgemalt, kuni meetri kõrguselt.

Ärge lõigake elulõngu liiga vara, seda on paras aeg teha esimeste kergete külmadega.

Harrastusaednik võib järgida rusikareeglit: lõigata pole vaja kevadel õitsevaid väikeseõielisi liike (alpi, siberi, suurekrooniline); suve teisel poolel õitsevad ja kõik suureõielised elulõngad lõigake aga sügisel maapinna lähedalt maha