Elutarkus Vene piiri äärest: mida hapum õun, seda parem krõps
Kagu-Eestis, idanaabri piiri lähedal Hanikase külas Peedo talus avasid sel sügisel oma viienda hooaja peremees Aare Rätsepp ja perenaine Tiina Järvepera.
Talupidamisega alustasid nad umbes 25 aastat tagasi. Mahlaveski ettevõte sai Peedo talus alguse alles nelja aasta eest, mil otsustati teha oma tegevusvaldkonnas pööre: loobuda piimakarja kasvatamisest ja alustada mahlatootmisega.
Talu ümbruses laiuv viljakas maa oli erinevate marjade kasvatamiseks ideaalne ning nüüd valmistataksegi talus erinevaid mahlu, mehusid ja glögisid.
Ettevõtlust õppis pererahvas kolmeaastase Foodarti projekti kaudu, mis andis neile palju teadmisi, rahvusvahelisi kogemusi ja oskusi käsitöömahlade valmistamiseks. Seejärel lõpetas Tiina ka Olustvere kooli toidutehnoloogia eriala ja praegu vastutabki Tiina kogu tootmise ning Aare istanduse, turunduse ja müügi eest.
Aare mäletab, et mahlatalu esimesel tegutsemisaastal oli suur õunauputus ning valmis esimene võimas laar õunamahla ja väike kogus glögi.
Õunauputus tõi esimese mahla
Oma toodetega oldi esmakordselt väljas Palamuse laadal, kus aga müük sugugi hästi ei läinud. Ka järgmisel talutoidulaadal polnud palju ostjaid, kuid juba sama aasta jõuludeks läks müük hästi. Külastajad soetasid nii naturaalset õunamahla kui ka õuna ja porgandi segumahla. Lisaks tunti suurt huvi ka õunaglögi vastu.
Mahlaveskit võib pidada ka marjataluks, sest taluhoovil ja ümberkaudsetel aladel laiuvad vaid marjaväljad. “On palju musta sõstart ja vähem punase sõstra põõsaid, vaarikaid ning karusmarjapõõsaid. Vajaminevad jõhvikad, mustikad ja pohlad korjame lähedalt metsast.
Marjade korjamisel on abiks olnud noored malevlased, kes suvel sellega ka taskuraha teenivad,” räägib Aare. Õunaaeda Mahlaveskil aga pole, vajaminevad ubinad ostetakse kokku ümberkaudsete talunike käest ja alates novembrist tuleb peamine õunatooraine istandustelt.
Mida hapum õun, seda parem krõps
Lisaks mahladele valmistab talu ka kuivatatud õunakrõpse. Viimaseid saab valmistada pea igast õunast, kuid pererahva lemmikud on just hapukamast õunast tehtud näksid. Et õunaviilud kuivatis seistes kaardu ei tõmbaks, peavad need olema õige paksusega. Ideaalne õunaviil lõigatakse spetsiaalse masinaga. Krõpsude valikust leiab nii kookose-, mandli- kui ka klassikalisi kaneelimaitsega õunakrõpse, klientide lemmikuid. Igal aastal lisandub sortimenti ka mõni uus toode. Nii on selle sügise üllatajateks marjade ja õunte kõrval hoopis kuivatatud kukeseened.
Aare sõnul saaks kuivatites kuivatada ka kõiki teisi puu- ja juurvilju. “Tulevikus on kavas kindlasti kuivatatud toodete sortimenti laiendada, kuid enne seda on vaja tootmisele pinda juurde saada,” ütleb peremees. Uus tootmisruum on valmimas ja kolimine peakski toimuma juba lähiajal, enne sügisest mahlategu.
Mahlaveski talupood Tallinnas
Neli aastat Mahlaveski ettevõtte arendamist on pannud ettevõtliku paari mõtlema ka laienemise peale. “Mis seal salata, eks suur osa klientuurist paikneb ikka linnades, mistõttu otsustasime kevadel Tallinnas Faehlmanni tänaval avada ka oma talupoe,” räägib Aare. Lisaks Mahlaveski enda toodetele seisab pood hea kogu talupidamissektori eest – poes on esindatud enamik “Ehtsa talutoidu” märki kandvate ettevõtete tooteid. “Kauplusest leiab üle 80 talutootja toote, mille hulgas on nii piima-, liha-, teravilja-, pagari-, mahla- kui ka kondiitritooteid,” lisab Aare. “Tulevikus loodame jõuda nii kaugele, et tarbija saab teada ka toidu terve teekonna: kust pärineb tooraine, kus see on toodetud ja kuidas see temani jõuab.”
Turuarendustoetuse abiga rahastatud tegevus!
