Taimetoidu tarbimisel on ka oma miinuspool, seda eriti talvel
Neid ühendeid sisaldavad veel mitmed köögiviljad, kuid kõige kriitilisemad on nitraatide sisaldus rukolas, lehtsalatis, jääsalatis, spinatis ja rohelistes maitsetaimedes. Üldiselt on kõrgem nitraadisisaldus alati lehtedes, vähem on seda leida seemnetes ja mugulates.
Nitraate esineb taimedes looduslikult, kuid neid kasutatakse ka tööstuses toidu lisaainena ning põllumajanduses väetisena.
Nitraatide liigtarbimine võib põhjustada rea terviseprobleeme, näiteks kehvveresust ja vähkkasvajaid. Seetõttu on kehtestatud konkreetsed nitraadisisalduse piirnormid, mida meil ka aktiivselt turustatava kauba puhul kontrollitakse.
Viimaste aastate jookul võetud proovidest pole piirnormist kõrgemaid nitraadisisaldusi leitud.
Hea on teada, et nitraadid on lehtköögiviljades täiesti normaalne nähtus ja seda hoolimata sellest, kas neid kasvatatakse ökoloogiliselt või mitte. Nende kogus oleneb hoopis mitmest tegurist nagu kasvupinnas, väetamine, taimede vanus ja ka kasvutihedus.
Nitraadid kipuvad siiski kogunema talvel kunstvalguse ja -soojuse käes kasvanud lehtedesse rohkem.
Kui igapäevane toit ei koosne peamiselt rohelistest lehtköögiviljadest, on nendest saadav kasu siiski suurem kui nende võimalik kahjulik mõju. Mõistlik on pool soovituslikust puu- ja köögiviljanormist, mis hetkel on 500g, süüa puuviljadena.
Nitraadid lahustavad vees, seega peske lehtköögiviljad korralikult läbi, võimalusel leotage või kupatage köögiviljad. Nitraadisisaldust vähendab ka koorimine.
Töötlemiseks kasutatud vesi visake alati ära.
