Maakodu arhiivist | Lätlanna valmistab Tallinnas imelisi klaashelmestest ehteid

Kümme aastat tagasi kolis liivi juurtega lätlanna Laura Šmideberga Eestisse, nüüd on tal siin pere ja töö lummavate klaashelmeste valmistajana. Neid tellivad temalt oma rahvarõivaste juurde ka eesti naised.

Klaashelmeste valmistamise traditsioon on väga pikk, leitud on isegi 3000 aasta vanuseid helmeid. Eesti naisedki ehtisid end ammusel ajal helmekeedega, kuid kanti ka metallist ja müntidega keesid. Tihedalt ümber kaela pandud klaashelmeid nimetati kurguhelmesteks ja neid oli sageli mitu rida. XVI–XVII sajandist alates sai tavaks, et peig kinkis pruudile müntidega kee.

Oli aeg, mil helmed sobisid isegi maksevahendiks, mida vahetati teiste kaupade vastu. Niimoodi jõudsid klaashelmed Eestissegi.

Helmed näitasid kandja rikkust, aga neile omistati ka maagilist kaitsevõimet. Sellepärast kanti neid nii päeval kui ka öösel. Usuti, et selle vastu, kellel helmed kaelas, pole kurjal jõudu. Vana kombe järgi sai tüdruk esimesed klaashelmed kingiks ristivanematelt, sageli esimese hamba tuleku puhul. Helmed anti lahkunule kaasa ka surmajärgsesse ellu.