XIX sajandini püsinud kogukondliku elukorralduse tingimustes oli küla ühiskõlvikuid ümbritsevate piirdeaedade tegemine kogukonna ühine ettevõtmine. Aedu uuendati umbes iga kümne aasta tagant, parandati aga igal kevadel. Vana tava kohaselt pidid piirdeaiad korda saama karja väljalaskmise ajaks, s.o jüripäevaks, 23. aprilliks.

Aiad tehti kodukohas kättesaadavast looduslikust materjalist. Enamasti kasutati selleks puitu, mida kulus suurtes kogustes.