VAATA JA VÕRDLE | Mänguasjad 100 aastat tagasi ja nüüd
Läbi aegade on põhilised mänguasjaliigid olnud loomad, nukud, nukuasjad, mängusõidukid ja -relvad, muusikariistad, lauamängud ning mänguvahendid nagu pallid, kurikad ja muu.
Esemete väljanägemine, materjal, ülesehitus ja funktsioonid on muidugi muutunud. Nii on plastmass materjalina tõrjunud tagaplaanile varasemad looduslikku päritolu materjalid nagu tekstiilid, metalli, savi, paberi ja puidu.
Erinevalt minevikust, mil vaesemates peredes polnud ühtki poest ostetud mänguasja, on praegu lastel pahatihti kuhjade viisi lelusid ja neist enamus tehtud kaugel Aasias. Tegelikult on paljud asjad ka samaks jäänud –põngerjad armastavad liiva ja veega mängida, maast võetud oksakesest võib mänguhoos võluväel lusikas või relv saada, endiselt on tore kivikeste, nööpide ja muu põneva „varanduse“ korjamise mäng.
Kaltsutitt ja Printsess Elsa
Nukk on üks põnevamaid mänguasju, sest inimese mudelina peegeldab ta päris palju oma ajastu täiskasvanute ja laste eluolu. Sada aastat tagasi ei jätkunud paljudes kehvemates peredes rahanatukest selleks, et seda laste mänguasjadele raisata. Nii said nukuks riideräbalad, puuoksad ja kõrkjakõrred, isegi pesukurikat ja plekist teepurki on nukuks kasutatud.
Paljudel oli ka laadalt või poest ostetud savist või glasuurportselanist peaga ja ise riidest õmmeldud kehaga nukk, kellele ikka toredad pidupäevariided selga pandi. Muidugi jõudsid osade eesti lasteni ka peenemat sorti välismaa nukud.
Tänapäeva nukumaailm on üsna plastine ja sätendav. Üha rohkem on nukke, mis on pärit mõnest populaarsest multifilmist ja kujutavad endast muinasjutuprintsessi, haldjat või muud fantaasiategelast. Nagu tänapäeva naine pole enam ainult pereema rollis, nii võimaldavad ka nukud asetada end mõtetes kellegi teise kingadesse. Samas on ka üsna loomutruid beebinukkusid, millega traditsioonilist kodumängu mängida.
Pulgaloomad ja Hatchimalid
Saja aasta taguse jalutute pulgaloomade või vineerist saetud pudulojuste asemel on tänapäeval tavaliselt plastist mängukari. Kunagise plekist üleskeeratavate hüppavate konnade või põrisevate kõndivate põrnikate uue aja sugulased on loomasarnased elektroonilised mänguasjad. Need häälitsevaid, väristavad end, pilgutavad silmi ja teevad mida kõike veel, kui ainult patareid olemas ja nupp sisse lülitatud.
Turvatunnet loovad kaisuloomi on ehk rohkemgi kui varem. Vanasti oli lapsel mohäärist, villasest riidest või lambanahast kaisukaru, nüüd on aga koduvoodis ja lasteaias kaasas kunstkarusnahast pehmikud.
Vankrid ja droonid, vibud ja Star Warsi valgusmõõgad
Siis kui hobuvankrite, regede, rongide ja laevadega sõideti, olid ka lastel samad sõidukid mängida. 1920.-1930. aastatel täienes kogu autode, busside, lennukitega, 1960.-1970. aastatel kosmosesõidukitega ning tänapäeval on mängukaaslasteks juba mitmed kaugjuhitavad sõidukid.
Lisaks on poisid, aga ka tüdrukud, läbi aegade mängurelvadega täpsus- ja sõjamänge mänginud. Täiskasvanud on sellesse mitmeti suhtunud – kes pooldavalt, kes range ärakeelamisega. Kunagi olid väikesed omatehtud vibud ja nooled, kadad, susspüssid, hernepüssid, taskunoad, jahipüssid, puust ja metallist mõõgad ning muudki relvad laste mänguasjadeks.
Tänapäeval on lastetoas pigem poest ostetud veepüssid, Nerf püssid, aga ka „Tähtede sõja“ filmist tuntud Star Wars valgusmõõgad.
Lauamängud ja moodne nutitelefon
Sada aastat tagasi ei olnud just palju lauamänge, kuid mõned siiski – vineerist pusled, male ja kabe puust ja luust nuppudega, puutünnikestega numbriloto, pildilotod, lauamängud „Kits“ (mis praegu rohkem tuntud „Tsirkuse“ nime all), „Reis ümber maailma“, „Halma“, „Trilma“ ja mitmed kaardimängud. Olid ka väikesed kuulimängud, mida pihus hoiti ja kuulikesi õigetesse pesadesse püüti ajada.
Tänapäeval on hulk erinevaid Eesti ja välismaist päritolu lauamänge, kuid põhiliseks mängude mängimise vahendiks on saanud pigem nutitelefon.
Seda, kuidas mänguasjad on saja aasta jooksul muutunud, saab näha Tartu Mänguasjamuuseumi näitustel. Kindel on aga see, et millega iganes lapsed parajasti mängivad, mänguasi on ikka oma aja peegeldus – olgu see siis mõne suurte inimeste tööriista väike koopia või suurte moelavade trende järgiv moenukk. Ajad ja kombed muutuvad, aga mänguasi saadab ikka väikesi inimesi, on neile toeks ja turvalisuse tagajaks.
Artikkel on valminud koostöös Tartu Mänguasjamuuseumiga Omniva heategevusprojekti "Leiame Mõmmikule uue kodu" raames, millega kutsutakse üles annetama mänguasju vähemkindlustatud peredele.
