Kas sina tead, mis on ühist Marie Underil, Ilon Wiklandil ja Edgar Savisaarel?
Tulevased aednikud ja floristid muudavad Eestimaa elamiseks kõige kaunimaks paigaks.
100 pärga Eestile
Räpina Aianduskool esitas jaanuarikuu lõpus praegustele ja endistele floristi erialal õppinutele üleskutse valmistada Eesti juubeliaastal sada pärga.
Esimesed pärjad on kohe-kohe valmimas, sest kaunid taimeseaded leiavad juba homme koha ausammaste ja mälestusmärkide juures.
See on floristide kingitus kõikidele eestimaalastele, mälestades väärikalt Eesti ajalugu.
Sinimustvalge nurgake elulõngadest
Roogoja talu kutsub 100. juubeli puhul kujundama oma aeda Eesti lipu värvides elulõngadest nurgakesi.
"Siniseid ja valgeid sorte on lõputult, kõige mustemat aga ainult üks – 'Romantika'. Oluline on valida sordid, mis õitsevad samaaegselt," sõnab Roogoja talu aednik Taavi Kivistik.
Maa-aedade kaunid rosaariumid
Oma koduaia roosiaeda tasub valida kodumaal aretatud sordid.
Rosmakori roosiaia aednik Mart Ojasalu tõstab esile roosa õiega sordi 'Maakodu' – see oli üks esimesi talus aretatud roosisorte.
Jõuliselt hõõguvpunane on Rosmakori roosisort 'Marie Under'. Aias kasvab palju roose: 'Peaminister Savisaar', 'Mati Nuude', 'Ilon Wikland', 'Liisi' jpt.
Lisaks tuntud kultuuri- ja riigitegelastele annavad igapäevaselt oma panuse näiteks paljud õpetajad, arstid ja postiljonid.
Rebase talu puukooli aretised
Aednik Ahti Tiirmaa käe all on talus näinud ilmavalgust üle kolmekümne põõsasmarana ja põisenela aretise. Sordinimed on pandud pühendusega olulistele ja kallitele inimestele või austades oma kodukohta.
Põõsasmarana sort 'Aliide' on nime saanud Arula kooli õpetaja auks. Põõsal on küllaltki suured õied ning keskmised lehed. Kaunite õitega põõsas kasvab kuni ühe meetri kõrguseks.
Põisenela sordi 'Ferdi' lehtedes on nii punast kui ka rohelist tooni. Võrse tipud on punakad. See aretis on saanud nime skulptor Ferdi Sannamehe järgi.
