Nende loodusvärvidega ei tasu munade värvimist proovidagi

Looduslikud taimevärvid muutuvad ülestõusmispühade ajal munade värvimisel aasta aastalt aina populaarsemaks. Traditsiooniliste sibulakoorte kõrvale otsitakse ka teistsuguseid toone. Kuid on mõned taimed, millega värvimine on ette läbikukkumisele määratud.

Väga ahvatlev tundub olevat peet - kui selle mahl kuhugi puutub, on kohe punane plekk järel.

Kahjuks ei tule peediga munade värvimisest siiski midagi välja, sest munakoore lubja (leeliselise keskkonna) toimel värvaine laguneb.

Hea määrijana on tuntud ka porgand. Selle oranžid värvained (karotinoidid) aga munakoorele pidama ei jää. Kibuvitsamarjadeski on samad värvained ning nendega ei tasu samuti munade värvimist proovida.

Punane värv ei kandu munadele üle ka punastelt puuviljadelt ega marjadelt, ei maasikatelt, vaarikatelt, pihkalatelt, jõhvikatelt ega õunakoortelt. Mõnikord võivad need anda väga nõrga hallika-pruunika-kollaka tooni.

Sügiskirevad puulehed (kui neid olete säilitanud), ei anna munadele oma värvirõõmu edasi.

Olulist värvi ei lisa samuti musta kesta, kuid heleda viljaliha ja mahlaga viljad, näiteks ploomid ja türnpuumarjad.

Enamik tumedaid puukoorigi jätab muna üsna valgeks.

Allikas: Maakodu (3/1993)