ÕHUVIDEO | Ringkäik kuulsusrikastes ja graatsilistes Ungru lossi varemetes

Läänemaal asuv Ungru loss on erakordselt kaunis ehitis vaatamata sellele, et see on varemeis. Kõik, kes sõitnud Haapsalust Rohukülla, on kunagise Ungru mõisa lossihoone meisterlikult ehitatud müüre kindlasti näinud, aga õhust filmides leiab veelgi rohkem huvitavaid arhitektuurinüansse.

Ja mitte ainult. Näiteks ühest üsna ootamatust kohast leiab lossiseinale joonistatud 1980. aasta Moskva olümpiamängude logo. Võimalik, et see on pärand ajast, kui loss oli okupatsiooniarmee valduses või on siis keegi hiljem müüridel turninud ning seina sodinud.

Ungru mõis (saksa k Linden) asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast. Alates 1620. aastatest kuni võõrandamiseni 1919. aastani oli mõis von Ungern-Sternbergide omanduses. Mõisa viimane omanik oli Klaus von Ungern-Sternberg, kirjutab portaal Eesti Mõisad.

Haapsalu-Rohuküla tee äärde jääv Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid, kuigi ta on jäänud omal ajal lõpetamata ning kaasajal varemeis.

1893-99 Ewald von Ungern-Sternbergi ehitatud loss on puhta vuugiga paekiviehitis, mida iseloomustab keerukas põhiplaan ning arvukad baroksed voluutviilud. Viile oli lossil kokku üksteist — neid kaunistasid meisterlikult tahutud paedetailid, sh hulk barokseid kaunistusi. Lossi viilud ja akende raidraamid olid Saksamaal Halle lähedal asuva Merseburgi lossi barokkviilude peaaegu täpsed koopiad. Merseburgi loss on Ungru ehitajatele olnud ka muus osas eeskujuks.

Lossi keskosa kroonis neljakorruseline kivitorn. Sihvakas barokne tornikiiver ei toetunud Merseburgi eeskujudele, vaid oli vähendatud koopia Tallinna Niguliste kiriku vormikast barokktornist. Ungrus oli see realiseeritud küll vaid ühe vaherõduga.

Loss, mis ei saanudki päris valmis

1899. aastaks oli loss viidud katuste alla ning torn saanud oma esindusliku kiivri. Siis tööd rahapuudusel seiskusid. Tegemata jäid aknad-uksed, stiilne barokkportaal (jäljed on müüris praegugi näha) ja kõik sisetööd.

Aastakümneid tühjalt seisnud loss hakkas lagunema 1940tel aastatel. Teises maailmasõjas kaotas loss tornikiivri ülaosa.

Haapsalu sõjaväelennuvälja rajamisel peale Teist maailmasõda jäi Ungru loss nõukogude sõjaväe valdusse ja hakkas kiiresti lagunema, muutudes 1960. aastateks varemeiks.

1968 otsustas lennuvälja ülem kasutult seisvad lossivaremed vedada lennuvälja stardiraja täiteks. Kohalikul võimuladvikul õnnestus tutvusi ja keerulisi teid kasutades lammutustööd siiski seisma panna, kuid ligi kolmandik lossi müüre jõuti selle ajaga siiski lammutada. Ülejäänu on õnneks meie päevini säilinud.

Kaasajal veidi korrastatud lossivaremetele on teravaks kontrastiks samas asuvad nõukogude sõjaväelennuvälja ehitiste varemed. Ka suur park on praktiliselt hävinud, alles on vaid paar puud.

Allikas: Reisiportaal