SUVEHITT | Rändav võti avab uksed Baltimaade mõisate põnevasse maailma
Kolme riigi mõisate ühendused on ühendanud jõud, et tutvustada mõisate võrgu tihedust ja nende omavahelisi seoseid ning tõsta esile mõisate tähtsust kultuuri, majanduse ja oma piirkonna arengu vedurina nii ajaloos kui tänapäevalgi. Mäng kestab 24. maist 16. septembrini.
Külastusmängu kohta leiab täpsema info kodulehelt www.visitbalticmanors.com. Sealses kalendris on kirjas, mis päeval on üks või teine mõis lahti ja mis maksab sissepääs (koduleht täieneb ja paraneb veel lähipäevil). Kokku osaleb mängus 55 Eesti, 45 Läti ja 31 Leedu mõisa ja lossi.
Mängu sümbol on võti, mis avab uksed mõisate põnevasse maailma. Igas riigis saadetakse teele üks võti koos logiraamatuga.
"Loodame, et võti rändab mõisast mõisa ja külastajalt külastajale ning sügisel saame lugeda selle meeleolukast teekonnast," kirjutavad ürituse koraldajad pressiteates ning lisavad, et Eesti võti alustab oma teekonda 25. mail Raikkülas toimuval mõisate visioonikonverentsil.
Külastajatele on avatud nii juba oma suurepärase restaureerimise, muuseumite ja kultuurisündmuste poolest tuntud kui ka mitmed seni veel avastamata mõisad. Olgu nad siis suured või väikesed, heas seisukorras või alles tõsisema korrastamise ootel.
Nii Baltimaade minevik kui ka tänapäev pakub põnevaid väljakutseid nii kultuuripärandi kui ka kultuuride vaheliste seoste mõtestamisel. Üks intrigeerivaid teemasid on ka mõisate saatus 20. sajandil.
Varasemad poliitilise jõu kantsid, arhitektuuri- ja kultuurielu pärlid, kuulsate maadeavastajate, kunstnike, kirjanike, teadlaste jt kodud said endale hoopis uue kasutuse, väga paljud jäid aga lihtsalt lagunema.
Mõisate taassünd algas tasapisi 1980. aastatel. Nende uurimine ja esimesed suured restaureerimistööd sillutasid teed taasühinemiseks Euroopa kultuuriruumiga 1991. aastal.
Mõisate säilitamisel ja hoidmisel on vaeva näinud nii riigiametid kui ka omavalitsused. Aga ka paljud eraomanikud, kes on panustanud oma aega, raha ja energiat mõisate hiilguse taastamiseks.
Tänane väljakutse on taastada mõisa roll kohaliku majanduse ja kultuurielu keskusena vastukaaluks linnastumisele ja maapiirkondade tühjenemisele.
Mõisaomanike eestvedamisel sündisid kõigis kolmes riigis juba 2000. aastate alguses mõisate ühendused, et vahetada teadmisi ja kogemusi ning üksteist toetada. Tänavune külastusmäng on esimene suurem kolme riigi mõisate ühenduse ühine ettevõtmine. Mängu eesmärk on tutvustada mõisaid kui ajaloolist võrgustikku, otsida sarnasusi ja erinevusi ning tutvustada tööd, mis on tehtud meie ühise pärandi hoidmisel.
Kõik nad on ajaloo tunnistajad ja igal neist on võimalus mõjutada oma ümbruskonna kultuurilist ja majanduslikku arengut.
Mõisate külastusmäng on pühendatud Eesti, Läti ja Leedu Vabariikide 100. tähtpäevale ja Euroopa kultuuripärandiaastale, aga samuti kõigile neile inimestele ja organisatsioonidele, kelle missioon on hoida meie väärtuslikku mõisapärandit.
Mängu korraldab Eesti Mõisate Ühendus, Eesti Mõisakoolide Ühendus, Läti Losside, Linnuste ja Mõisate Ühendus/Latvijas Piļu un Muižu Asociācija ning Leedu Losside ja Mõisate Ühendus/Lietuvos pilių ir dvarų asociacija.
