Kas kuivanud amplit saab veel päästa?
Amplitaimede närbumist on enamasti lihtsam ära hoida kui närbunud taimi uuesti ellu turgutada. Vahel võib see küll õnnestuda, kuid sageli, olenevalt taimeliigist ja kuivamisastmest, ei tule sellest midagi välja.
Oluline on ennetus
Alustan õnnetuse ärahoidmisest. Kui teate, et teil ei pruugi alati õnnestuda lilleampleid ja -kaste korrapäraselt kasta, katsuge taimi juba varakult kuivaks ajaks ette valmistada. Kõige lihtsam, kuid ka kõige kallim ja keerukam lahendus on viia lilleamplitesse automaatne tilkkastmissüsteem. Peaaegu sama hästi mõjub hea läbisaamine naabrite ja sõpradega: kui olete ise vastutulelik, leidub kindlasti ka nende seas keegi, kes pererahva äraolekul lilledele tilga vett valab.
Tublisti lihtsam ja odavam on segada amplitaimede kasvumulda kastmisgeeli ehk niiskust hoidvaid kristalle. Need muutuvad mullas vett siduvaks tarretiseks, millest vabanev vesi niisutab mulda. Kui kauaks niiskusevaru jätkub, oleneb ilmast: mida palavam ja tuulisem on, seda kiiremini lilleanum kuivab. Igapäevast kastmisvajadust vähendab ka see, kui valite spetsiaalsed veereservuaaridega potid.
Tublisti vähem vaeva on kastmisega siis, kui te ei sea oma taimi kõige päikeselisemasse ega tuulisemasse kohta, kus neid peab vahel kastma isegi paar korda päevas. Kui soovite ampleid siiski just päikesepaistel hoida, tõstke need varju vähemalt kodust eemal oleku ajaks.
Kastmisega on vähem vaeva ka siis, kui valite amplisse pigem kuivalembesed taimed. Väga hästi sobivad pelargoonid. Nende lihakad varred ja paksuvõitu lehed säilitavad piisavalt niiskust ja nad elavad lühemad “põuaperioodid” kenasti üle.
Ja otse loomulikult, kui plaanite mõneks ajaks kodust lahkuda, tuleb lilleamplid ja -potid viimasel õhtul enne seda mudamärjaks kasta.
Sellest, mida teha, kui õnnetus on siiski juhtunud loe uuest MAAKODU DIGIAJAKIRJAST
