Mäletan sedagi, kuidas palusin vanaema, et ta kooks minu beebinukule päris kampsuni. Sellise, mis ei oleks minu vanast tehtud – varrukad ära lõigatud ja nii pikk, et lohiseb varvasteni.

Emana olen püüdnud neid vanu mälestusi ja tundeid meeles hoida. Lasknud tegutseda lastel endil, aga vahel ka neile appi läinud. Ent kui meie suvekodu hoovi maandusid venna vana kuuri lauad, millest talvekütteks lisa saada, otsustasin osa neist ahju panekust päästa ja ehitasin mudaköögi.

Jaga
Kommentaarid