AJAVEEB | Käimas on esmased tööd teisel korrusel
Lammutamine seetõttu, et pööningule oli kahe majapoole eraldamiseks varasemalt ehitatud vineerist kergseinad ning samuti hulk vaheseinu mõlemas majapooles eraldi. Lisaks seintele ootas meid teisel korrusel suures koguses erinevat puitmaterjali ning ka vanu elektroonika-vidinaid.
Hea uudis on see, et tegemist on täiesti korraliku ning aastaid (kui mitte aastakümneid) kuivas seisnud puitmaterjaliga. Küll aga on enamik materjalist kuuemeetrised lauad ja prussid, mistõttu tahes-tahtmata on probleemiks nende ladustamine – ükskõik, kuhu ümber lapata, selgub mõne aja pärast, et see koht on vaja neist taas vabastada.
Õnneks on teise korruse kohal veel üks vahekorrus ja ette jäänud materjali saab esialgu sinna ladustada. Elektroonika-vidinad, mida saime kokku mitme suure kilekoti jagu, tuli täismahus prügimäele viia, kuna need olid vanad ja kasutuskõlbmatud.
Suure koristamise käigus ilmus välja detail, mida polnud varem praktilise pilguga vaadanud. Õigupoolest oli see kogu aeg olemas, kuid polnud mahti sellist tähelepanu pöörata, kuna muud vaatamist oli väga palju.
Jutt käib pööningul asuvast vanadest punastest tellistest laotud korstnast, mis on lisaks vajalikkusele ka väga ajastutruu sisekujunduselement. Esmavaatlusel tundub, et korsten on hästi säilinud ning eraldi remonttöödega pole vaja selle kallale asuda.
Vanast saab uus – veidi värskendamist ning aastakümnete vanune korsten täidab sisustuselemendi rolli imehästi.
Lisaks paljudele positiivsetele üllatustele eksib vahel sekka ka negatiivseid. Eemaldasime pööningul teise korstna ümbert villakihi ning selle alt ilmus välja ülimalt pigitanud korsten, kohati on ka vana krohv korstna küljest lahti löönud. Praeguse seisuga on edasised plaanid seoses selle korstnaga veel lahtised, kuid uurime võimalusi.
Vana maja on täis üllatusi – nii positiivseteks kui ka negatiivseteks avastusteks tuleb valmis olla.
Peale ulatuslikke lammutus- ja koristustöid saame asuda tegevuse juurde, mis annab reaalselt aimu sellest, missuguseks teine korrus kujuneb – paneme paika esimesed vaheseinad. Esialgu eraldame vaheseina karkassiga maja kaks poolt teineteisest ja seejärel võtame ette vannitoad (teise korrusele tuleb mõlemasse majapoolde üks vannituba).
Esimesed seinakarkassid kerkivad hoogsalt.
Eesmärgiks on teisel korrusel sirge põrand alla saada. Kuna kõik torud peavad jääma põranda alla, on eelduseks kogu kanalisatsioonitorustiku, veetrasside ning samuti ka põrandakütte magistraalide eelnev paigaldamine.
Paremal pool on näha kanalisatsioonitoru, mis jääb meie majapoole duširuumi.
Sirgete põrandate saamise esimeseks etapiks on olemasolevate talade suhtes risti paiknevate alustalade paigaldamine. Seda seetõttu, et olemasolevad talad on väga suure sammuga (1-1,2 m) ning samuti on nad suhteliselt erinevatel kõrgustel. Uute talade lisamine annab esiteks võimaluse tasapinda loodida ning teiseks võimaluse paigaldada piisavalt tiheda vahega talad, millele saab paigaldada ka põrandaplaadid.
Põrandakütte magistraalid ning soe ja külm vesi üheskoos läbi maja vingerdamas.
Põrandaküttekollektor, mis jääb tulevikus kapi taha peitu.
Paralleelselt põrandate ehitamisega alustame ka katusealuse soojustamisega. Selleks paigaldame talade vahele esmalt tuuletõkkekanga, seejärel soojustuse (400 mm), aurutõkke, roovituse ning lõpetuseks laudise.
Väike osa katusest on soojustatud.
Talade kuivamisprotsess on silmnähtav.
Lähiajal selgub, kas dekoratiivakent tuleb nihutada või mahuvad nad koos katuslaega kõrvuti olema.
Kui juba soojustamiseks läks ning ka materjali jäi üle, võtsime ette trepikoja kõrge lae. Sinna paigaldame 400mm kivivilla ning seejärel kohe ka aurutõkkekile ja roovituse, et vill alla ei kukuks.
Trepi kohal asuv lagi, mis hakkab ka viimistletult paiknema originaaltaladest kõrgemal.