Liginullenergiahoone nõuded muutuvad oluliselt lihtsamaks: väikemajade puhul lükatakse rakendamine edasi, palkmajadele kohaldatakse leebemaid nõudeid
„Selleks, et hoone võimalikult energiatõhusana ehitamine oleks omanikule mõistlik valik, tulebki miinimumnõuded kehtestada nii, et nende ellu viimine poleks liialt kulukas,“ märkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister.
Vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile tuleb iga viie aasta järel määrata hoonete energiatõhususe kulutõhusad tasemeid, võttes arvesse tehnilist arengut, mis möödunud perioodi jooksul on toimunud.
„Kulutõhusad energiatõhususe miinimumnõuded tagavad hoone omanikule parima alginvesteeringu ja püsikulude suhte hoone ettenähtud kasutusaja jooksul ning sedasi saame energiatõhusate hoonete levikut juba praegu kiirendada,“ lisas minister Tammist.
Lisaks uute hoonete püstitamisel ja olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel kohalduvatele energiatõhususe nõuetele täpsustatakse liginullenergiahoone nõudeid. Võrreldes 2013. aastal sätestatud liginullenergiahoone tasemetega muutuvad nõuded leebemaks.
Eelnõuga sätestatakse liginullenergiahoone nõudele esmakordselt ka erandid. Liginullenergiahoone taseme saavutamist ei nõuta, kui lokaalsete taastuvenergialahenduste paigaldamine ei ole majanduslikust põhjendatud või tehniliselt teostatav. Samuti ei kohaldata liginullenergiahoone nõuet kuni 220 m² suuruse köetava pinnaga väikemajadele.
Väikemajade puhul lükatakse liginullenergiahoone nõude rakendumine edasi, kuni uute kuluoptimaalsete energiatõhususe tasemete määramiseni. Palkmajadele kohalduvad ka edaspidi nõuded pehmendavate koefitsientidega, seda nii uute hoonete püstitamisel kui olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel.
