NIPP

Mõni taim on lumekuhila üle hoopis õnnelik. Pehmet ja kohevat lund võib kuhjata roosipeenrasse kuuseokstele. Sellest saab imehea täiendus talvekattele. Pange tähele, et märga ja rasket lund ei tohi taimedele visata – nii võite need lõhkuda!

Kokkuseotud oksad


Suuremaid probleeme saab vältida, kui kirjeldatud taimede võrad sügisel või talve hakul laiema paelaga kokku siduda ning kevadel uuesti vabastada, kuid ka selline teguviis ei pruugi alati oodatud tulemust anda. Ärge iialgi kasutage taimede sidumiseks peenikest tugevat nööri ega traati. Mõlemad rikuvad taime koort, ja kui peaks juhtuma, et sidumine ununeb, kasvavad sellised sidumismaterjalid kergesti taime sisse ning kahjustavad seda.

Siinkohal aitab hädast välja jällegi taaskasutus. Kogenud aednikud teavad rääkida, et kõige parem materjal taimede talviseks sidumiseks on vanad sukkpüksid. Kusjuures taimel on ju täiesti ükskõik, kui terved need on! Elastne ja pisut veniv, laialt oksal või tüvel asetsev sukk ei sooni, ega hõõru, ent hoiab oksi lume raskuse all laiali vajumast.

Saputage lumi maha


Mõistlik on taimi lumega jälgida ning ohu korral neid saputamas käia. Kui juba suurem lumekiht hakkab põõsastele ja hekkidele tekkima, raputage see lihtsalt õrnalt maha. Eelnevast tulenevalt on oluline seda tööd teha hästi rahulikult – rapsida ei tohi!

Väike vaev tasub ennast igati ära ja taimed püsivad terved, tugevad ning soovitud kujuga. Lisaks saab boonusena rõõmu aias liikumisest ning lumes sumpamisest!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid