Harri Poom taastab kaktuste kollektsiooni tuleõnnetuse kiuste ja annetajate abiga
Aednik Harri Poom, üks Saare-Tõrvaaugu aiandi kahest omanikust, meenutab paari aasta tagust tulekahju kui elu suurimat tagasilööki. “Ei suutnud alguses sinna ligigi minna, et koristama hakata,” tunnistab ta. Tulekahju avastas ta hommikul, kui läks kasvuhoone ahju puid panema. Avanes trööstitu pilt: põleng oli hävitanud 26aastase elutöö. Peale Eesti suurima kaktusekogu hävisid ka eksootilised apelsinipuud, Pavlovski sidrunipuud. Tollal tehtud pildid söestunud kaktustest, mis olid aastatega suureks ja lopsakaks kasvanud, on otsekui mustvalged jäljed tule hävitustööst.
Ainult üks rippuv kaktus – ahvisaba-kinniskaktus – jäi imekombel ellu. “Kuna amplis kasvanud taimel oli paks turbakiht, siis jäi üks väike tükike sellest kahemeetrisest taimest tagurpidi kukkunud poti all ellu ja õnneks ajas juuredki alla. Säilisid ka need kaktused, mis olid viidud tuppa lampide alla, et neid kevadel pookima hakata,” räägib ta. Saatuse tahtel oli kasvuhoone just tol aastal pilgeni taimi täis. Viinapuuistikud, ilutaimed olid müügiks ootevalmis sätitud. “Tegime kõvasti tööd ja lootsime ka palju teenida, kuid kõik läks teisiti,” meenutab Harri. Tulekahjus hävisid väga vanad isendid, näiteks kaks ligi 100aastast piiskopi-tähtkaktust.
Nüüd aga on käes uus algus! Sellest, kuidas ja mida Harri Poom oma uues triiphoones kasvatab, loe jaanuari Maakodust või DIGIAJAKIRJAST.
