Mis teeb spiruliinast supertoidu? Millest seda tehakse, kuidas puutub siia NASA? Vaata järele!
Sinakasrohelisest ainuraksest Spirulina mageveevetikast valmistatakse üht maailma tuntumat supertoitu spiruliinat, mida juba 1974. aastal nimetati tuleviku toiduks. Spirulina’s (Arthrospira platensis) on rohkem valku kui lihas või ubades, see sisaldab kõiki üheksat asendamatut aminohapet ning rauda, A-, E- ja B-vitamiine, kaaliumit, mineraale ning DHA- ja GLA-rasvhappeid.
NASA soovitab kasutada spiruliinat kosmoseekspeditsioonidel toiduks ja ühtlasi kaalub võimalust toota sellest kosmoses hapnikku.
Meie planeedi vanima elusorganismina tekitas just Spirulina hapniku, mis võimaldas teistel eluvormidel arenema hakata. Looduslikult leidub Spirulina’t jõgede, järvede ja tiikide magedas vees. See spiruliina, mida poodides müüakse, pärineb spetsiaalsetest basseinidest, kus on lihtne hoida sobivat veetemperatuuri ja valgustaset.
Piisavalt kasvanud Spirulina pumbatakse basseinidest välja tehasesse ja filtreeritakse roostevabast terasest sõeltega. Kurnatud vetikamass laotatakse laiali ja pestakse seda mitu korda joogikõlbliku veega. Seejärel liigub see edasi kuivatisse, kus vetikatest saab pulber.
Spiruliina on hea toidulisand pea kõigile inimestele. Kaks supilusikatäit spiruliinat katab inimese päevase valguvajaduse, toetades nii veganite kui ka musklikasvatajate immuunsüsteemi tööd ja hapniku transporti veres.
Sellest, kes võiks spiruliinat kasutada ja ka teistest populaarsetest supertoitudest loe jaanuari Maakodust või DIGIAJAKIRJAST.
