FOTOD | Vaata, kuidas kahe noore naise loodud ühistu aitab väiketootjaid
Väiketalunikel on liha keeruline väärindada ja turustada, kitsaskohaks on tihti ka piirkondliku väiketapamaja teenuse puudumine. Väikese mahu tõttu jäävad paljude edasimüüjate uksed nende jaoks suletuks. Nii sündis praktilisest vajadusest ühistu, mis pakub oma väiketalunikest liikmetele liha töötlemise, pakendamise ja turustamise teenust. Lisaks täidab ühistu ka edasimüüja rolli – sealt saavad tarbijad aasta läbi osta „Ehtsa talutoidu“ märgiga tunnustatud kvaliteetseid lihatooteid. Kuidas ühistu toimib ja väiketalunikke abistab, räägivad Muhu Liha asutajad Kadri Kask ja Annely Esko.
Kuidas ühistu töötab?
Muhu Liha on nüüdseks tegutsenud 1,5 aastat. Ühistusse kuuluvad nii veise- kui ka lambakasvatajad ja Muhu jahimeeste selts. Ühistu vedamine pole ainult kahe naise õlul, vaid selle tegevusse panustavad kõik liikmed. Iga aasta alguses koostatakse tegevusplaan, mis määrab ära, millises mahus ja kui palju keegi ühistu tegevusse panustab. Selle järgi planeeritakse tooraine transpordi, liha väärindamise ja turustamise mahud. „Tänu ühistule müüsime sel suvel 700–800 kilogrammi liha nädalas, mida ükski väiketootja eales ei suudaks, kuid 13 tootjaga on see täiesti tehtav,“ kinnitab Annely.
13 tootja puhul on ka liha kogus mõistagi suurem. Seetõttu renditi rümpade hoiustamiseks, väärindamiseks ja pakendamiseks ühistule vajalikud ruumid. Kõik Muhu Liha tooted on ka läbinud kestvuskatsed, mis garanteerib, et pakutav liha on hoiustatud, väärindatud ja pakendatud õigetes tingimustes. „See tõstab meie toodete kvaliteeti ja mõningal määral ka hinda, kuid annab ostjale garantii, et tegemist on väga väärtusliku kaubaga,“ kinnitab Kadri. Praegu on ühistu palgal kaks täiskohaga töötajat, kes tegelevad liha tükeldamise, pakendamise ja transpordiga. Kadri vastutab liha müügi ja tootearenduse eest, Annely tegeleb ühistu juhtimise ja turundusega.
Ühistu loob piirkonda uusi töökohti
Kohaliku väiketapamaja puudumise tõttu tehakse praegu koostööd Saaremaa Lihatööstusega, kuid lähiajal plaanitakse ehitada ühistule oma väiketapamaja, mida saaksid kasutada kõik piirkondlikud talunikud. Lisaks oleks seal rohkem ruumi tooraine hoiustamiseks. „Me ei saa turustada sellise looma liha, mis ei ole tapetud või hoiustatud vastavalt VTA tingimustele, mistõttu kasutamegi praegu Saaremaa Lihatööstuse tapamaja. Oma tapamaja ehitamisega aga hoiaksime kokku transpordi pealt, mis tõstaks ka taluniku tasu tooraine eest. Lisaks tooks väiketapamaja piirkonda ka mitu uut töökohta ja selle loomist toetab ka kohalik vald.“
Nõutuim kaup on noor lammas ja veis
Kõige enam ostetakse Muhu Liha käest kuni viieaastast lammast ja kolme-nelja-aastast veist, kuna sellise looma liha on pehme ning maitseküllane. Vana looma liha on vintskem, sobides aga ideaalselt vinnutatud liha või suitsuvorsti valmistamiseks.
Eestlaste huvi lambaliha vastu on üpris suur, kuid pakkumine pigem tagasihoidlik. Kõige hinnalisem on sisefilee, järgmisel kohal on välisfilee ja kaelakarbonaad, siis karree, kintsuliha ning ribi. Veise puhul eelistatakse peamiselt sise- ja välisfileed või antrekooti. Lamba- ja veiserümpadest alles jäänud lihast valmib koostöös Karjamõisa Lihatööstusega rikkalik valik suitsutooteid.
Muhu Liha tooteid müüakse üle Eesti erinevates kauplustes, kuid suurim valik on kohalikus Liiva Coopi poes. Ühistule on plaanis taotleda ka mahemärki.
4 küsimust, millele enne ühistu loomist mõelda:
• Milles seisneb ühistu vajadus ja kes on selle potentsiaalseteks liikmeteks?
• Kas mul on olemas stardikapital, et tasuda esmaste kulutuste eest (transport, juriidilised tasud, töötasud jms)?
• Millised oskustöölisi vajan ja kust neid leian?
• Kuidas suudan tagada kvaliteetse teenuse või toote? Väiketootjal tuleb arvestada, et kui sa ei saa oma tööga hakkama või sa ei maksa tooraine eest õiglast hinda, siis levib negatiivne jutt kui kulutuli ja sa ei pruugi edaspidi tööd saada. Sama on ostjaga: kui pakud ebakvaliteetset toodet, siis järgmisel korral ta sinu toodet ei osta.
Turuarendustoetuse abil rahastatud tegevus.
