Hapukapsad ja -kurgid

Kõige rohkem hapendatakse kapsaid ja kurke. Kapsaste kääritamisel säilib neis rohkelt A- ja C-vitamiini. Samuti on uuringutest selgunud, et nendes leiduvad ained aitavad hoida kolesteroolitaset normis ning omavad põletiku- ja vähivastast toimet.
Hapukurkides tekkinud bakterid hoiavad seedeelundkonna mikrofloora tasakaalus ning moodustunud B-grupi vitamiinide ühendid tagavad normaalse makrotoitainete ainevahetuse.
Tänapäeval on enamikul inimestel probleeme soolestiku mikroflooraga. Me saame pidevalt kas otseselt või kaudselt toiduga antibiootikume. Samuti kahjustavad soolte mikrofloorat rasestumisvastased pillid, mida suur hulk naisi kasutab.
Toksilised ained ohustavad meid nii toitudes, jookides kui ka ümbritsevas keskkonnas. Kahjustunud soole mikrofloora vähendab keha võimet mürke eemaldada ning need ladestuvad rasvkoes, ajus, seljaajus ja isegi luuüdis. Seal võivad need olla vallandavad tegurid leukeemia, lümfoomi tekkeks või immuunsüsteemi probleemidele.
Hapendatud toidud on väga tõhusad mürkide kehast välja viimisel. Nendes leiduvad kasulikud bakterid suudavad siduda laia hulka toksiine ja raskmetalle ning toetavad keha enda puhastumise mehhanisme. Ning selleks ei pea neid sööma tohutus koguses. Pigem on oluline teha seda pidevalt pikema aja vältel. Lisaks hapendatud köögiviljadele aitab seedimise mikrofloorat parandada ja mürke kehast välja viia ka näiteks pastöriseerimata jogurt.

Eelista kodus valmistatut

Fermenteerimine on veidi ennustamatu tulemusega protsess – rohkem kunst kui teadus. Kuid toiduainetööstused on välja arendanud tehnikad, mille abil hoida suurte koguste tootmisel ühtset standardit. Tehniliselt on kõik soolvees kääritatu fermenteeritud, kuid umbes sealtmaalt sarnasus koduse hapukapsa ja poes müüdava vahel võib ka lõppeda.
Äädika lisamine, pastöriseerimine ja külmkapis hoidmine peatavad fermenteerumise protsessi, mistõttu tööstused kasutavad neid meetodeid selleks, et toit enne tarbijani jõudmist üle ei hapneks. Kuid need vähendavad lõpp-produkti väärtust. Poeletilt haaratav hapukapsas võib olla mugav kasutada, kuid kodus ise valmistatu on hoopis tervislikum. Tavalised supermarketi hapukurgid on lihtsalt pakitud äädika ja soolaga ning pastöriseeritud – kasulike soolestikubakteritega ei ole sel mingit seost.
Hapukapsa ja hapukurkide valmistamiseks on rohkesti retsepte ja lõpptulemus oleneb väga paljust. Kuid värske hapukapsa või -kurkide valmistamine ei võta kaua aega ega ole liialt keerukas. Kui panete täna kurgid soolveega purki, võite neid juba homme nautida.

5 põhjust süüa hapendatud toite

1. Aitab paremini seedida. Kääritatud toit sisaldab palju probiootikume ja ensüüme, mis aitavad seedeelundkonnas tasakaalu hoida ning tugevdavad ka organismi vastupanuvõimet.
2. Suurendab vitamiinide hulka toidus. On leitud, et fermenteeritud piimatoodetes on võrreldes pastöriseeritud toodetega tunduvalt kõrgem foolhappe, pürodoksiini, B-grupi vitamiinide, riboflaviini ning biotiini tase.
3. Soodustab toitainete tõhusamat imendumist. Tänu ensüümide rohkusele paraneb seedimine ja peensooles muutub tõhusamaks toitainete imendumine verre ning lümfi.
4. Toiduainete säilivusaeg pikeneb. Käärimisprotsessil osalevad bakterid toodavad antimikroobseid ühendeid, mis takistavad toidu riknemist ja mikroobide juurdepääsu.
5. Muudab maitse rikkalikumaks. Ained, mis fermenteerimise käigus tekivad, lisavad toidule intensiivsust ning muudavad selle maitse veelgi tugevamaks.

Allikas: Loodustohter.ee