Maire Aunaste: vaikus on privileeg

Kui ma 16 aastat tagasi Eestisse tulin, igatsesin pärast viit aastat Ameerika tohutus müras elamist ainult vaikust. Kuna Tallinn tundus mulle sama kärarikas kui New York, siis olin õnnelik, leides üüripinna pealinnast 20 kilomeetri kaugusel majas, mille ümber olid ainult heinamaad.

Nüüd elan Tartus Tammelinnas, oma sünnikodus. Hommikuti äratab mind vihm plekisel aknalaual, päeval kraaksub akna taga paar varest ja üle kolme auto ööpäevas mu majast mööda ei sõida. Lõpuks olen leidnud vaikuse, kus saab mitte ainult kirjutada, vaid ka mõelda.

Loe ka lugejakirju ja vaata lugejamängu!