Pääso sõnul aitavad Eestis aretatud viljapuude ja marjasordid maandada aiapidajate riske, eriti juhtudel, kus tegu on suuremate investeeringutega ning soovitakse tööstuslikult ümber töödelda aiasaaduseid. „Tänu lahjade alkohoolsete jookide tootjatele on uuesti moodi läinud roheline, punane ja must sõstar. Samuti tänu joogivalmistajatele on karusmari tagasi tulnud ja tegeletakse sordiaretusega,” toonitas Pääso.

Polli aiandusuuringute keskus on riikliku programmi täitja ning Eesti puuvilja- ja marjakultuuride geneetilise ressursi säilitaja. „Proovime seda ressurssi kõikidele kättesaadavaks teha, et seda saaks kasutada aretustööde lähtematerjaliks ja sordiuuringuteks. Lisaks alustasime uuesti puuviljade säilitusvõimaluste uurimist, kui 2008. aastal said valmis meie hoidlad ja sügavkülm. Pakume marjade ja puuviljade töötlemise teenust alates 2009. aastast,” rääkis Pääso.

Katseköök on valminud Eesti-Läti programmi kaasrahastusel ja koostöös Läti partneritega. „Köök on veterinaar- ja toiduameti poolt tunnustatud toidutootja. Nii tava kui ka mahetootmiseks. Saame toota mahlasid, püreesid, mahlajooke, marjajahusid jm tooteid puu- ja köögiviljadest,” loetles Pääso.

Pollis asub ka teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus PlantValor, kus uuritakse taimse tooraine täieliku väärindamise võimalusi, sealhulgas tooraine biokeemilist koostist. Peale selle tegeletakse kompetentsikeskuses kõikvõimaliku muu taimse toorainega: metsasaadustega, vetikatega, ravimtaimedega, köögiviljadega jne.

Pääso ütles, et praegu on Eestis marjade ja puuviljade isevarustatuse tase alla kümne protsendi. „Seetõttu otsime võimalusi, et veelgi paremini ära kasutada jääke, mis tekivad puuviljade ja marjade esmasel töötlemisel. Kui me sellest pool ära viskame, siis ei jää midagi alles.”

Kui palju puuvilja- ja marjasorte Polli aedades on ja milliseid saaduseid saab sealt sügiseti osta, selgub juba saadet „Kevad sinu kodus” kuulates.