Praegu kasutab nutikas aednik ahjukütmisega puutuha aias ära

Arvatavasti mäletate lapsepõlvest, kuidas vanaema-vanaisa juures viidi pliidi alt võetud tuhk aiamaale, kirsi- või ploomipuu alla. Mina mäletan, kuidas ema pani alati puutuhka sinna, kuhu istutati sibulaid või külvati porgandeid. Tänapäeval võime puutuha puhul uhkelt rääkida ka taaskasutusest. Puutuha loodussäästliku ringlusse võtuga on aga tegemist üksnes siis, kui kütame oma küttekoldeid ainult puhta puiduga. Kui oleme kütteks kasutanud ka liimpuitu, värvitud puitdetaile vms, siis sellist tuhka kasutada ei tohi, sellega teeme nii endale kui ka ümbritsevale keskkonnale karuteene!

Mis aga teeb puutuha nii väärtuslikuks, et julgeme seda jäätmena tekkivat kraami kasutada peenardel, mille lõppsaadus jõuab lõpuks toidulauale?