RAHVAKALENDER | Nelipühad tulevad kaselõhnaga

Nelipühad on suvehaku kesksemaid pühi, mida tähistati nii kirikus kui kodudes. Valitses helge ja rõõmus, kevadele omane meeleolu. Metsast toodi kased, millega ehiti maja, laut, kiik ja noorte kogunemispaik.

XIX sajandi ja XX sajandi algul käisid noormehed kaskede järel ja jätsid neid kallima värava taha. Kaskedel käisid järel ka oma pere noored või vanaisa lastega, nii nagu on ühiselt toodud metsast jõulukuuske.

Suvistepühade juurde kuulus saunaskäimine, kiikumine, tantsimine ja laulmine. Noored kogunesid lõbutsema, vanemad inimesed seda vaatama ja juttu puhuma. Käidi kalmistul lahkunute haudadel.

Pühadeks valmistati muna- ja kohupiimatoite, küpsetati sõira, korpe ja saia.