01.07.2020, 00:00
Uus rubriik ALGAJA AIAPIDAJA | Teoorias tugev, praktikas nõrk
Seisame kolmekesi sõstrapõõsa ja seda ümbritseva noore naadipuhma ümber – mina, mu kaasa Markus ja seni üksnes põgusa kirjavahetuse kaudu tuttav šotlane James. James seisab, kulm kipras, muljub sõrmede vahel naadilehekest ja tõmbab siis ninasõõrmed kevadise umbrohu lõhna täis. “Njah. Väga aromaatne. Naat.”
FOTO:
Eelmise aasta lõpus linnakorterist maale kolides leppisime Markusega kokku, et Andrest ja Krõõta me sinna vaarisa tallu tegema ei lähe. Lubasime pühalikult, et loome uue aja maaelu standardid, veedame palju aega looduses ja nokitseme “kus vaja”. Keegi end õndsaks või surnuks töötama ei pea.
Jaanuar algas uues kodus õndsate kulgemistega, millest saaks kirjutada eneseabi bestsellereid.
See on vist paljudel põetud ühine tõbi, mis avaldub intensiivselt esimese kevadpäikesega ja paneb käed sügelema mingit sorti mullatööde järele. Ei möödu kuigi palju aega, kui meiegi päikesepoolsed aknalauad on kõik paksult totsikuid ja mullapuru täis.