RAHVAKALENDER | Olevipäev toob tähed taeva

Olevipäeva on tähistatud põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel, kus seda on kutsutud ka lambapühaks.

29. juuli on rahvakalendris olevipäev. Karjaõnne kindlustamiseks, haiguste ja kurja silma eemalepeletamiseks tapeti selleks päevaks lammas, vasikas või muu loom. Sarnaselt jaagupipäevaga olid laual uudsetoidud viljast või kartulist. Ka klimbi- ja õunasupp olid selle püha toidud.

Et aeg on jõudsalt suve lõpu poole liikunud, oli olevipäev ka esimene lõikuspüha. Sellel päeval oli tavaks lõigata maagiline viljavihk, mida hoiti jõuludeks.

Et ööd on juba pimedamad, öeldi, et olevipäevast tulevad tähed taeva.

Olavipäev on nime saanud Norra kuninga Olav II Haraldssoni surmapäeva järgi ja eriti pidulikult tähistatakse seda tänapäeval Vormsi saarel, kus asub ka Püha Olavi kirik.