Kuldsed 1930ndad: kaunist maakodust sai kogu rahva eluküsimus

1920.–1930. aastatel kerkisid Eesti maakohtadesse seniste pimedate palktarede asemele kümned tuhanded moodsad talumajad, mille õuele hakati peale uute kõrvalhoonete ehitama ka käimlaid. Sel ajal õpetati eestlastele kodukaunistamist ja -kultuuri, aga ka igapäevast puhtust.

Anu Kannike

Puuri talu elutuba Uue-Võidu vallas Viljandi kihelkonnas oli tolle aja kohta üsnagi moodsalt sisustatud. Fotol Tõnis ja Ella Padrik. (Pildistatud umbes 1935)

Foto: Viljandi muuseumi fotokogu

Äsja iseseisvunud Eestis loodi riigistatud mõisamaadele 1920. aastate algul üle 56 000 asundustalu ja ehitati umbes 70 000 uut talumaja. Algas aktiivne maarahva nõustamine. Ka põlistaludesse rajati üle 10 000 uue hoone. Argikultuur muutus hüppeliselt moodsamaks, kuigi enamikul maaelanikel, eriti asunikel nappis raha. Riik toetas uute talude ehitamist laenuga, mille saamiseks oli omakorda vaja arhitekti tehtud projekti.

Seniste pimedavõitu ja õhuvaeste palktarede asemele hakkasid kerkima laudvoodriga kaetud, avaramad ja suuremate akendega majad, mille siseseinu hakati viimistlema krohvi ja tapeediga. Senisest palju suuremat tähelepanu pöörati kodu puhtusele. Sealhulgas ehitati muude abihoonete kõrvale 1920.–1930. aastail ka käimlad.

Edasi lugemiseks:

Oled juba tellija?

Mis on Delfi Kogupakett?

Kommenteeri Loe kommentaare