Meister tervitab meid rõõmsalt ja soojalt. “Rääkige kõvasti, mul on sepatööga kõrvakuulmine väga halvaks muutunud,” ütleb elupõline sepp Jaan Kukk (77). Tema koduhoovi väikese sepikoja uks on valla, ääsil juba tuli all ja töö käib.

Jaani kutsutakse kodukandis Paikuse sepaks ja ta on selle tiitli auga välja teeninud. Sepakojas, mille ta pensionile jäädes 1997. aastal ehitas, on olemas kõik, mida üks tõeline meister vajab. “Siis oli veel tervist ja jaksu. Enam iga päev tuld ääsi peale ei tee. Vanem mees ka juba, vahel tuled alles lõunast,” muheleb ta. Ametikaaslased viskavad Jaani üle ikka nalja, et ta on kõige vanem sepp – keegi nii eakas ei taha enam nii rasket füüsilist tööd teha.