2020 MAAKODU AJAKIRJAS | Rebane vallutas veebi, teetigu oli aednike suurim probleem

Tänavune aasta läheb koroonapandeemia tõttu ajalukku kui eriline, kuid õnneks mahtus sellesse aastasse ka palju toredat. Huvi maaelu, aianduse ja ehituse vastu pole olnud kunagi nii suur kui praegu. Ka Maakodu rõõmustab: meie ajakiri on nõutud ja kiidetud nii maal kui ka linnas. Täname teid, head tellijad ja lugejad!

Aasta menukaim number

Tänavu oli menukaim Maakodu septembrinumber, mille esikaane pildil olid Ülle Lichtfeldt ja Indrek Saar. Nende kaunis maakodus Viitnal käis külas Maire Aunaste.

Aasta loetuimad Maakodu veebiuudised

Kui ajakirja puhul saame iga kuu oma lugejatelt koos õigete ristsõnavastustega ka tagasisidet huvitavamate lugude kohta, siis Maakodu veebis näitab inimeste huvi ja eelistusi statistika ehk kui palju on üht või teist uudist loetud. Otsisime välja tänavuse aasta loetuimad veebilood, mis inimestele kõige rohkem korda läksid.

1. Kuidas teha maailma parimat kolme päeva soolakurki?

2. Eestit hakkavad üle võtma hispaania teeteod! Aednikud teevad nendega võideldes suuri vigu – ole sina targem!

3. 5 NIPPI | Kuidas võidelda äädikakärbestega

Aasta video

Aasta vaadatuim video Maakodu ühismeedialehel oli rebasest, kes tunneb end ühes Viimsi aias üsna koduselt. Rebase toimetamised võttis vi­­deosse Maakodu aiatoimetaja Marju Reitsak, seda vaadati rekordilised 117 300 korda ja see meeldis 1600 inimesele.

Maakodu Facebooki lehel on 14 000 jälgijat!

Aasta foto

Maakodu fotograaf Tiit Koha teeb oma tööd äärmiselt põhjalikult ega jäta enne jonni, kui on sobiva hetke tabanud. Tõsi, see nõuab modellilt üksjagu kannatust, aga kes ei tahaks siis fotol hea välja näha! Aasta fotoks valis toimetus Tiidu tabamuse Andrus ja Ülle Vaarikust, kes tuult trotsides pesunööride juures askeldavad. Tiit ei mäletanud enam, kas Andrus ja Ülle panid pesu nöörile või üritasid seda sealt ära korjata. Igatahes on hetkes huumorit ja emotsiooni, dünaamikat ja tuule jõudu ning igaühel, sealhulgas koer Eeval, näib olevat pesupäeval oma oluline roll.

Aasta kahjur

Kahtlemata jääb tänavune aasta meelde Hispaania teeteo plahvatusliku leviku tõttu. Selle ebameeldiva tegelase mugavale elule on kõvasti kaasa aidanud viimaste aastate soojad talved. Paljud aiapidajad nägid tänavu suvel kurja vaeva, et neid kahjureid iga päev oma aiast korjata ja hävitada. Jääb üle loota, et tänavu näitab talv oma tõelist palet ja kostitab meid ka külmaga, mis Hispaania teeteole kindlasti ei meeldi. Maalehe ilmatargad on ennustanud, et ehkki detsember tuleb üsna pehme, on veebruaris ja märtsis oodata pakast ja lundki.

Aasta menukaim õpetus ühismeedias

Tänavu suvel postitas Võiste puukool ühismeediasse õpetuse, kuidas hortensiaid tagasi lõigata. Tõenäoliselt oli see üks rohkem tähelepanu, kiidusõnu ja jagamisi (üle 350 jagamise) teeninud aiateemaline postitus. Võiste puukooli lahkel loal avaldame selle ka meie ajakirjas.

Kuidas lõigata tagasi aedhortensiat?

Eestis armastatakse üha rohkem aedhortensiaid (H. paniculata) ja sel on põhjus: neil on pikk õitemisaeg, pole vaenlasi ega haigusi ning nende hooldusele kulub vähe aega.

Kuna aedhortensiatel on kasvuperioodil tugev mahlajooks, siis tuleb neid lõigata hilissügisest varakevadeni, eelistatult novembrist märtsi lõpuni. Taime vegetatsiooniperiood peab olema lõppenud, s.t lehed olema sügisel võralt pudisenud ja varakevadel ei tohi veel pungad paisuma hakata.

Iga-aastast aedhortensiate tagasilõikust tehakse sel hooajal kasvanud võrsetele (need on võrsed, mis lõppevad õiega).

Lõikamata põõsad muutuvad tihedaks, näivad metsikud, õitsemine kannatab ning õied lamanduvad vihma ja tuulega.

Lõikamist tuleks alustada peenikeste ehk risuvõrsete väljalõikamisega.

Lõigake välja kõik peenikesed võrsed, mis on peenemad kui harilik pliiats (peened võrsed ­toodavad ainult pisikesi õisi ja tarvitavad jõuliste võrsete jõudu, laskmata nendelgi õisi suureks kasvada).

Lõigake välja kõik valed võrsed: need, mis kasvavad risti, vales suunas või võrasse sissepoole. Nüüd on võra risuvõrsetest ja valesse suunda kasvavatest võrsetest puhastatud.

Aedhortensial tuleks ära lõigata õisikud koos varre ülaosaga, jättes alles 2–3 punga- ehk sõlmevahet.

Alustage tagasilõikust alles jäänud tugevatel võrsetel. Leidke õis või see koht võrsel, kust olete juba õie eemaldanud. Minge seda võrset mööda tagasi võrse ristumiskohani või maani. Hakake pungi ehk sõlmi õie poole üles tagasi lugema. Alles võib jätta 1–3 punga- ehk sõlmevahet. Peenemale võrsele soovitan jätta vähem punga- ehk sõlmevahesid – 1 või 2 – ja jämedamale 3, aga kindlasti mitte rohkem.

Tagasilõikus on väga oluline just selleks, et aedhortensiate kaunid õied tuule ja vihmaga ei lamanduks ja suudaksid ennast ise püsti hoida. Iga-aastane tagasilõikus muudab taime võra tugevaks ja vastupidavaks.

Lõikuse järjekord on sama ka siis, kui aedhortensia on olnud juba mitu aastat lõikamata: esmalt eemaldage peened võrsed ja oksad, siis valesse suunda kasvavad võrsed ja oksad. Kindlasti tuleb võra märksa hõredamaks lõigata ja ka tugevamaid oksi harvendada, kõige lõpuks teha tagasilõikus sel aastal kasvanud võrsetele 1–3 pungapaarini.

Aedhortensiate tüvevormide tagasilõikus käib samade reeglite järgi kui põõsasvormidel – erinevus on vaid selles, et tüvevormidel jäetakse alles ainult 1 pungapaar.

Roniv hortensia üldjuhul lõikust ei vaja. Ainult kahjustunud võsud tuleks kevadel ära lõigata.

Aasta üllataja

Koroona andis aega kappe koristada ja pildialbumeid sorteerida. Nii mõnigi avastas oma nõudekapist väärtuslikku kraami, mille eest kodu- ja välismaa oksjonitel pakutakse kullahinda. Eriti hinnas on ka meie enda Tarbeklaasi vaasid ja klaasid, mida kunagi oli kodudes lademetes, kuid mis millalgi ära põlati. Nüüd otsitakse neid jälle tikutulega taga. Eesti oksjonikeskkondades on mõne Tarbeklaasi vaasi hind kerkinud isegi 400 euroni. Enne pühi on just õige aeg kappe koristada, et hinnatud serviisid saaksid taas jõululaual särada.