Nüüd on see aasta möödanik. Öeldakse, et isegi kõige halvemates asjades on alati midagi head – otsige see üles ja võtke endaga kaasa.
Tegelikult oligi ju möödunud aastas palju head. Kas või see, et paljud inimesed avastasid enda jaoks sellise mõiste nagu maakodu. Nii suurt tungi maale elama kolida pole ilmselt varem nähtud. Rääkimata sellest, kui tähtsaks muutus meie kõigi jaoks kodu tervikuna ja inimesed, kellega koos elame. Aeg, mida on alati vähe, sai justkui teistsuguse dimensiooni.
Nüüd oli lõpuks aega. Isegi nii palju, et keeruline oli seda mõistlikult ära kulutada. Oli aega omavahel rääkida, korrastada vanad pildialbumid, võtta ette kappide koristamine või kodu suurpuhastus, lõpetada pooleliolevad ehitus- ja remonditööd. Seda, kui lennukad ideed on inimestel ja kui vahvaid ehitisi tänavu meie koduõuedele kerkis, näitas ka meie detsembris toimunud konkurss “Koroonaehitis 2020”. Kõigest sellest anname põhjaliku ülevaate oma veebruarinumbris.
Üks on kindel, tänu möödunud aastale oleme me igal juhul rikkamad kui kunagi varem: kogemuste, teadmiste, uute oskuste, mälestuste, ühiselt veedetud aja võrra. Ja seda nii üksiku inimese, pere kui ka ühiskonna elukaarel.
Koroona õpetas meid paremini iseennast ja teisi tundma. Meemid stiilis “Selgus, et minu abikaasa osutus täitsa meeldivaks inimeseks” panid meid kõiki kriisihetkel enese üle naerma. Lahusolek töökaaslastest ja -kohast ning koosolekud arvutiekraani kaudu murdsid meie rutiini ja arusaamu – tegelikult on ju tööl käia täiesti tore!
Ehkki pessimistid võivad tsiteerida Murphy seadust “Miski pole eales nii halb, et ei võiks enam hullemaks minna”, usun siiralt, et uuel aastal saame elu uuesti rööbastesse ja jätkame oma igapäevatoimetusi mitme väärtusliku kogemuse võrra rikkamana.
Head uut aastat!