Kolisime paar aastat tagasi maale. Mugava kesklinnakorteri asemel sai meie elupaigaks XIX sajandi I poolel ehitatud sõiduhobuste tall ja tõllakuur.

Köögiaknast paistab siinse kandi silmapaistvaim ehitis mõisa härrastemaja, mida ehivad neli suursugust valget ümarsammast. Külake on väike ja peale mõisakompleksi hoonete siin midagi erilist nagu polegi.

Minu üllatuseks rõõmustasid igavad põllud mind nii, nagu ma poleks ette kujutanud.