FOTO:
Endistel aegadel oli tõnisepäeval, 17. jaanuaril oluline koduhaldjale ohverdamine ja sigade õnne tagamine. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed.
Setudel oli tavaks näidata tõnisepäeval sigadele päikest. Lääne-Eestis seevastu aeti sigu välja vastlapäeval, nende edenemiseks veeretati ümmargusi puukettaid, viidi seakonte lakka ja lausuti palveid.
Tõnisepäeva puhul käidi kariloomi tervitamas ja pakuti neile leiba või lüpsiku pealt süüa. Loomadel on lastud nuusutada nendega seotud tarbeesemeid ja riistu; on kantud leiba ümber karja, et kari edeneks.
Söödi tangudega keedetud seapead, herneid või ube sealiha või seapeaga.
