Tänavune lumerohke talv tegi palju rõõmu, aga tõi ka palju muret. Ehkki päike käib juba kõrgelt, ei kipu lumekiht mõnel pool veel sulama. Sellegipoolest ei tasuks hakata peenardelt lund kiht-kihilt vähemaks koorima, sest niiviisi kaob lumekiht liiga kiiresti. Märtsiööd on veel külmad ja taimedele on kõige parem, kui lumi sulab ajapikku.

Seda saab aga omalt poolt pisut kiirendada. Saputa paksu lumega kaetud peenardele või muruplatsile veidi tuhka või mulda. Tume materjal tõmbab soojust ligi ja hakkab seda salvestama ning soojeneva materjaliga kokku puutudes sulab lumi kiiremini.

Anna taimedele õhku

Need peenraasukad, kellele käiguteid puhastades peale niigi rohkesti sadanud lume veel labidaga lisa visati, on varakevadel eriti täbaras olukorras. Pealevisatud lumi on pilvest maha sadanud lumest mitu korda raskem ja sulab seetõttu eriti aeglaselt. Pealegi soojendab päike ülemise lumekihi päeval veekalkvele ja öine külm kaanetab selle tihkeks jääks. See tähendab, et lume all olevad taimed võivad õhupuuduse tõttu hukkuda.

Eriti ohustab see niiskuspelglikke taimi, sealhulgas ilukõrrelisi, murutaimi ja peenardel kasvavaid püsikuid, mille pealsed sügisel maatasa lõigati. Kõik on näinud, et lume alt välja ulatuvate kuivanud varte ümbert hakkab lumi kõigepealt sulama ja lõikamata pealsed tekitavad taimedele vajalikke õhukanaleid. Neid saab vabalt ise rehavarre või mõne muu käepärase pulgaga juurde teha. Peale peenarde võib auguliseks toksida ka muru katva lumevaiba. Siis on kindel, et liigniiskes ja umbses keskkonnas usinalt leviv lumiseen ei pääse murutaimikut kahjustama.

Nii annad paksu lume all olevatele taimedele õhku ja kiirendad lume sulamist.

Ärata toataimed unest

Kõik toataimed alustavad kevadel uut aastaringi. Vaata oma aknalaudadel kasvavad taimed üle ja tee plaan, kelle peab ümber istutama, kelle tagasi lõikama ja kes vajab lihtsalt veidi rohkem turgutust. Hangi igale taimeliigile sobiv muld ja ümberistutamiseks pott, mis on ainult paar sentimeetrit suurema läbimõõduga kui eelmine.

Kevade saabudes hakka toataimi väetama ja suurenda kastmisnormi, sest päike kütab toad soojemaks ja taimedest aurustub märksa rohkem niiskust. Kaktused ja sukulendid, kes saatsid talve mööda peaaegu hoolitsuseta, ärata ettevaatlikult, piserdades neid toasooja veega.

Taimede kevadkorrastuse juurde kuulub ka lehtede tolmust puhastamine ja kahjurikontroll. Kui mõni taim tundub talvest või varasematest hooldusvigadest liiga kurnatud ja näotu, mine hangi tema asemele mõni uus.

Maakodu märtsi ajakirja sattus ekslikult vale Thuni kalender, siin on õige 👇

Kontrolli seemnete idanevust

Need, kel on varutud rohkem seemneid kui algaval aiahooajal vaja (ehk peaaegu kõik aiapidajad), on kindlasti oma varudest avastanud seemnepakke, mille “parim enne” on juba aasta-paar tagasi läbi saanud. Kas osta nende asemele uued seemned või mitte? Kui külvata need õigel ajal ja selgub, et seemned pole idanemisvõimelised, võivad uued külvid jääda liiga hilja peale. Sellisel juhul tasuks võimalikult vara kahtlastele seemnetele idanemiskontrolli teha. Võta seemnepakist mõned terve väljanägemisega seemned ja pista need kahe niisutatud vatipadjakese vahele. Nüüd pane katsealused soonkinnisega kotti, aga ära kotisuud päris kinni vajuta.

Plastkoti asemel võid kasutada ka keeratava korgiga klaaspurki. Oluline on, et niiskus ei kaoks anumast liiga kiiresti, kuid ühtlasi õhk natukegi vahetuks. Olenevalt liigist võtab seemnete idanemine aega paarist päevast mitme nädalani. Kontrolli aeg-ajalt vatipadjakeste niiskustaset ja kui vaja, niisuta katsealuseid pritspudelist. Kui seemnepakil märgitud aja möödudes on mingi osa seemneid idanenud, võid kindel olla, et idaneb ka enam-vähem sama protsent pakki alles jäänud seemneid, nii et saad neid kasutada.

Idanemiskatse tegemiseks pane näputäis seemneid kahe niiske vatipadjakese vahele ja kilekotti.

Kraami välja aiakäärid

Märtsikuu on parim aeg viljapuude ja lehtpõõsaste hoolduslõikuseks, sest paarikümnekraadist pakast suure tõenäosusega enam oodata ei ole. Lõikusaeg kestab pungade puhkemiseni.

Lõikamiseks on oluline hankida õiged vahendid. Tihti loodetakse, et ühe kääripaariga saab aias kõik lõikustööd tehtud. Kääridel on aga erinev lõikeulatus ja see tuleks enne nende ostmist endale selgeks teha. Universaalsed käärid, millega saab paljud lõikustööd tehtud, peaksid suutma läbi lõigata umbes sõrmejämeduse oksa. Kel endal viljapuude lõikamise kogemust pole, võiks appi kutsuda professionaali ja lõigata esimesi puid koos oskajaga. Abi on ka koolitustest, mida korraldatakse kevaditi aiakeskustes, puukoolides ja aianduskoolides.

Ilupõõsaste hoolduslõikust tuleb teha liigi järgi. Põõsaid, mis õitsevad esimese aasta oksalt, lõigatakse üldjuhul pikkusest 1/3–2/3 tagasi. Sellised on jaapani enelad. Ent ilupõõsastele, mis õitsevad teise aasta oksalt, tuleb teha harvenduslõikust: mõned vanemad oksad põõsast täispikkuses välja lõigata. Niimoodi tuleb lõigata näiteks tuhkur enelaid ja marjapõõsaid.

Ära unusta ka neid aiatöid

  • Täienda seemnete, külvikastide, kasvumuldade, turbatablettide jms aiandustarvikute varusid.

  • Kasuta aknalaua-aias taimelampi, siis ei veni ettekasvatustaimed välja.

  • Too pelargoonid, inglitrompetid jne soojemasse ruumi, istuta ümber ja hakka kastma. Tee hooajalilledest pistikpaljunduse abil uus taimi.

  • Istuta toalilled veidi suurematesse pottidesse ümber, igale lillele vali sobiv istutusmuld. Puhasta ja vajadusel kärbi neid.

  • Kasvata kassile, küülikule ja puurilindudele muru.

  • Lõika viljapuid ja harvenda marjapõõsaid, lõika tagasi kevadel õitsvaid ilupõõsaid.

  • Kui ilmad lubavad, külva kasvuhoonesse redist, tilli jms kiirelt idanevate toidukultuuride seemneid.

  • Kaitse okaspuid ja rododendroneid päikesepõletuse eest, kuni maapind on veel külmunud.

  • Kui maa on tahenenud, kaeva maad ja tee peenraid. Väldi liiga märjal mullal trampimist.

  • Pane lindudele üles pesakastid