Arvasin pikka aega, et koer on ainuõige koduloom, sest kasvasin koos iiri setteri ja bernhardiiniga. Pisut enne ülikooli minekut tuli meie perre esimene inglise springer­spanjel – praeguseks on neid mu vanematel juba kolm –, seega pidi ka minust esimesel võimalusel koeraomanik saama. Elul olid aga teised plaanid, nagu ikka.

Kõigepealt sai minust ootamatult küüliku­omanik.