Algab võitlus umbrohuga. Nipid, kuidas hävitada näiteks osjad, ohakad ja orashein!
Pilk hingesoppi tunnistab, et tegelikult pole mul umbrohtude vastu midagi. Nii mõnigi neist näeb kaunis välja ja sünnib süüa. Kes poleks olnud armunud ahtalehisesse põdrakanepisse – olgu põhjuseks tema oleandritaolised õied või lendkarvakestega seemned hilissügisel. Suu hakkab vett jooksma, mõeldes varakevadisele nõgesesupile ja ahjusoojadele nõgesekuklitele...
Paraku on umbrohud mõnus pelgupaik haigustele ja kahjuritele, need omakorda vähendavad saaki ja selle kvaliteeti. Kas võitlus umbrohtudega on surnud ring või annab ehk kavaldada, enne kui lõplikult alla anname?
Nagu ükski juhusuhe ei vääri heakskiitu, nii ei päästa aeda ka juhuslik rohimine. Aed nõuab pühendumist. Kui järjekindlalt rohida, ei jõua umbrohud täisealiseks saada ja neil ei ole võimalik oma seemneid salaja mulda poetada. Aeda külvatud või istutatud taimehakatised ise ei suuda kunagi umbrohtudega rinda pista ja sellepärast peab sekkuma inimkäsi.