Maal hakkama saamiseks on muidugi vaja veidi rohkem varusid, lahtisi käsi, pealehakkamist ja unistusi, mille poole püüelda.

Tahet, hoogu ja omajagu jonni oma unistuste poole püüelda on olnud ka kolmel Eesti aianduse jaoks märgilisel naisel, keda lugejatele tutvustame: Räpina aianduskooli legendaarsel õpetajal Reet Palusalul, pärandtaimede kuningannal Tiia Morfinil ja omanäolise ürdiimpeeriumi loojal Heli Veidenhofil. Järjekindlalt ja mis peamine – rõõmu ja lustiga! – on nad oma asja ajades loonud rohkemat kui lihtsalt erilised aiad. Nad on süstinud inimestesse huvi taimede vastu, avanud neis loovuse, õpetanud elama ja hingama loodusega koos ning näidanud oma eeskujuga, et kui sa midagi väga tahad ja oled nõus ise panustama, siis su unistused täituvad. Tõsi, kõik siin ilmas võtab aega ja tulemused ei tule kohe, kuid nad näitavad, et teekond millegi poole võib olla isegi nauditavam kui pärale jõudmine.

Niisamuti, naerukurd rõõmsalt silmanurgas, on oma kodusid ja aedu “tuuninud” teisedki pered, kelle tegemisi selles ajakirjas tutvustame. Näiteks Arvo ja Külli suvekodu terrass, mis lähemalt vaadates on terve omaette maailm salapäraste rohetunnelite, kuuride ja privaatspaaga, või Hiiumaal asuv paargu, mis sai alguse vaba käega lumele joonistatud visandist.

Loodan, et seekordse ajakirjanumbri Suvi Aias kaante vahele sätitud lood annavad lugejatele tarkust hakkama saada asjadega, mida nad muuta ei saa, ja oskust üles leida need, millega on üleilmsest pandeemiast hoolimata võimalik tegeleda.