Kõige õnnetumast aknastki saab õigeid restaureerimisvõtteid kasutades iludus. Sinagi saad hakkama!

Kui ma 2014. aastal perega Kulina mõisa kolisin, sai minu uueks hobiks vanade akende restaureerimine. Kulina mõisa praegune historistlikus stiilis hoone on ehitatud 1880. aastatel. Hoones tegutses aastatel 1926–1999 kool ja seejärel seisis see 2014. aastani tühjana. Mulle tundus, et saabusime viimasel hetkel. Puithoonetega on ikka nii, et kui neid õigel ajal parandama ei hakka, siis lähevad hilisemad tööd mitu korda kallimaks. Kõige kehvemas seisus olid suured kuue meetri kõrgused verandaaknad. Nende alumine raamiosa oli pehkinud ja üksnes tükike traati hoidis akent ees. Maha kukkudes oleks see oma raskuse tõttu tuhandeks killuks purunenud. Mõned aknad olid kaetud vineeriga ja paljudel juhtudel hoidsid klaasi raami küljes roostes naelad. Kitt oli murenenud ja tuul puhus klaasi lõgistades tuppa.