Jultunud lillevarast ei heidutanud seegi, et pererahvas oli kodus
(53)
„Tegemist oli täidisõielise sinilillega. Ma leidsin ta viis aastat tagasi, kui tulin Vana-Vastseliina kandist metsa istutamast. Metsast tulles jäid mulle silma metsa all olevat kolm kummalist sinist kera ja palusin autojuhil peatuda. Jooksin üle kraavi ja mu imestusel ei olnud piire. Esmakordselt nägin sellist erilist sinilille!
Tõin auto juurest labida ja pange ning kaevasin omale 2 pesakonda. Kolmanda jätsin metsa, sest arvasin, et äkki on tegu mingi mutatsiooniga, et äkki metsas on miski, mis ta selliseks teinud on ja et äkki nad järgmisel aastal enam ei õitsegi nii, vaid muutuvad tavalisteks.
Nüüd peale vargust käisin vaatamas, kas kolmas on alles, kuid seda metsa enam pole ja seal haigutab RMK lageraie. Seega ma suutsin päästa tolleks hetkeks natukenegi,” räägib aednik lille erakordsest saamisloost.
Otseselt Anu Jõgeva varem taimevargustega kokku puutunud ei ole, küll aga on ta kuulnud uskumatuid lugusid. „Mind just hämmastab ka see, et varastatakse surnuaedadest kalmude pealt. Mõnele pole enam miski püha,” mõtiskleb ta.
Varas oli enesekindel ja hulljulge
Aednikud ei ole kitsi rahvas, nii on ka Anu oma haruldasest lillest tuttavatele paljundusmaterjali jaganud. Kuna ta oli pilti oma iludusest jaganud Facebookis, oli soovijaid juba 50 kanti ja kahjuks pidi ta hakkama ära ütlema. Kardetavasti soov teiste aiahuvilistega oma kogemust jagada saigi saatuslikuks ja andis lillevargale inspiratsiooni. Lisaks kahtlustab aednik, et tegemist võib olla isegi tuttava inimesega, sest varas pidi ju teadma, kuhu täpselt oma tegu toime panema tulla.
„Ta pidi seda tegema ööhämaruses salaja, sest meie maja aknad on sinna aiamaa poole. Mina ja mu lapsed olime kodus. Samuti oli külas minu hea sõbranna.
Taevas oli täiskuu, seega polnud isegi väga pime. Ta pidi tulema hiilides kasvuhoone tagant, sest sealt tulid jäljed. Ma olin nii hämmingus, kui juhtunu kell 6 hommikul avastasin. Lubasin kahele tuttavale inimesele väikese pundikese võtta, aga polnudki enam kusagilt võtta. Seisin aias suu ammuli ja nõutu näoga. Maapind oli külmunud ja kuidagi nukker tundus kõik,” kirjeldab Anu Jõgeva oma tundeid peale alatu varguse avastamist. Ta on nördinud ja inimestes pettunud, ometi pakub ta vargale võimalust: toogu taim tagasi sinna, kust võttis. Lugu on juba nii tuntud, et seda suurt (ligi 40 sentimeetrise läbimõõduga) lillepuhmast ta oma aias eksponeerida niikuinii ei saa – inimesed ju teavad kohe, kuidas see sinna tekkis.
Aednikul on suur süda
Anu lisab, et väga palju võõraid inimesi tundis talle sotsiaalmeedias sõna otseses mõttes kaasa lille kaotuse puhul. Inimestele on arusaamatu, kuidas keegi lihtsalt läheb ja võtab lille teise aiast. „Lugu on läinud isegi nii kaugele, et minuga on võtnud ühendust väga head ja armsad inimesed, kes pakuvad mulle enda poolt aretatud lilli. Suure südamega inimesi ikka jätkub,” Rõõmustab Jõgeva.
Hea lugeja, kas sa oled taimevargusega kokku puutunud? Milline on sinu kogemus? Jaga seda kommentaaris või kirjuta Maakodu toimetusse maakodu@maakodu.ee.
Teated varguste kohta
Inga kuljus kirjutas maakodule oma kogemusest nii: "Ilmselt on tegemist sama vargaga, sest minu maakodust - umbes poole kilomeetri kauguselt Anu kodust - varastati kahel korral sel kevadel märtsikellukesi, mis on puutumatuna püsinuid aastaid."
