Kodu loomise lugu: Puusal oli mul aastaseks saav laps, teises käes reha, kartsin ju neid elukaid!

Älis ja Valter Heinleht kogesid omal nahal, mida tähendab üleöö talu- ja loomapidajaks saada. Nagu Vargamäe Krõõt jooksis Rämmi talu perenaine Älis läbi kõrvenõgeste, reha käes ja aastane laps puusal, ning ajas plehku pannud veisekarja taga. Nüüdseks on valust saanud võlu.

Kuigi noortel jagus hakkamist ja tahet, oli neil tagataskus vaid paar tuhat eurot. Alguses sõideti iga päev tallu loomi talitama. Hoov oli loomi täis: 19 lihaveist, 30 jänest, 75 kana, kalkunid ja 10 mesitaru. “Need loomad olid täiesti hullud, veisekari pani igal võimalusel plehku. Vahel jooksime kell kuus hommikul läbi kõrvenõgeste neile järele. Puusal oli mul aastaseks saav laps, teises käes reha – ma ju kartsin neid suuri elukaid,” meenutab Älis. Loomad tahtsid kohe süüa ja tegelemist, pooled lehmad olid tiined. “Kanad olid nii kurjad, et pidin minema mune korjama kolme kinda ja talvejopega,” naerab Älis tagantjärele. Üleöö nii suur majapidamine üle võtta tundus nende jaoks hirmutav. Peale elumaja on talus palju kõrvalhooneid ja 29 hektarit maad.

2017. aasta sügisel hakkasid nad suurelt tegutsema.