Kadri Tramm: kohe üldse ei tahtnud linna tagasi
Koroona alguses mullu kevadel põgenesime mehega linnakorterist ära maale. Samal ajal pidasime ülal ka linnakorterit, kuid elasime talvelgi pidevalt maamajas. Kütsime vanu ja lagunevaid ahjusid, pesime nõusid vanas saunas, elasime üle krõbedad külmakraadid, soojendasime pesemisruumi elektriradiaatoriga, lasime kraaniveel nii ööl kui ka päeval niriseda, et torud kinni ei külmuks, aga linna tagasi ei kippunud. Kohe üldse ei tahtnud tagasi.
Veel aasta tagasi olin kahtleval seisukohal, kas ikka tahan päriselt linnast ära kolida. Nüüd neid kõhklusi enam pole. Esiteks on kahte elamist kulukas ülal pidada, teiseks tahaks keskenduda maakohale, teha see korda ja asuda siis mugavalt siia elama. Tänavu kevadel müüsimegi linnakorteri maha. Nüüd oleme mehega ametlikult järvamaalased, Tallinna kontorisse sõidab meie maakodust mööda neljarajalist teed 45 minutiga. Sisuliselt sama palju aega kulub, kui tulla kesklinna Viimsist või mujalt linnalähedasest vallast. Varasemal ajal oli olukordi, kui mees jõudis maakodust linnakoju kiiremini kui mina kesklinnast.
Oleme mõlemad hingelt ja ajaloolt küll maainimesed, kuid enamiku elust elanud linnas. Sel suvel hakkame lõpuks ometi oma maakodu ... tahaks öelda, et üles ehitama, aga esmalt siiski lammutama. Oleme oodanud seda viis aastat – päevast, mil selle koha soetasime. Võtame maja seest palkideni paljaks, põrandad üles ja hakkame kõike tasapisi uuesti nullist kokku panema ja uueks looma. Ise kolime ehituse ajaks juba korda tehtud vanasse aita.
Sestap ootan tänavu suve ja puhkust rohkem kui kunagi varem. Tahaks juba sõrgkangi seina lüüa ja hakata vanu materjale maha kiskuma.
Kuidas see kõik kulgeb ja millised üllatused meid ees ootavad – küllap kirjutan sellest ka ajakirjas.
Seni ootame teie fotosid ja kirju oma kaunitest kodudest, terrassidest ja kõrvalehitistest meie fotokonkursile “Kaunis maakodu 2021” aadressil konkurss@maakodu.ee.
Ilusat suve!
