Tatikud on suguluses puravikega ja jagavad nendega samasuguseid häid maitseomadusi. Tegemist on hõrkude söögiseentega, mida võib teinekord “soonele” sattudes korjata korraga korvitäite kaupa. “Ehkki tatikute perekonnas on liikmeid üksjagu, jääb seenelisele Eestis enamasti ette neist neli levinumat: võitatik, liivtatik, lambatatik ja lehmatatik,” ütleb Eesti loodusmuuseumi seenenäituse kuraator Loore Ehrlich. Need neli seent luubi alla võtamegi.

“Tatikuid tihtilugu korvi ei panda, aga arvestades, kui palju neid kasvab, võiks selle perekonna esindajaid siiski tunda ja proovida. Tatikutel on veel üks hea omadus: neist ükski pole mürgine!” ütleb Ehrlich. See-eest mainib ta pipartatikut (Chalciporus piperatus), kes on nüüdseks küll tatikute perekonnast välja arvatud, kuid kannab eesti keeles endiselt nendega sama nime – see seen ei ole mürgine. Pannitäit kastet temast siiski valmistada ei saa. Miks