Kadri Tramm: eestlane elab ja töötab kogu suve selle nimel, et talveks valmis olla
| JUHTKIRI | LUGEJA KIRJUTAB |
Sel suvel sattus meie maakoju Panama tütarlaps. Ta esindab Panama põlisasukaid indiaanlasi, on õppinud aastaid Lõuna-Koreas ning üldse tark ja terane.
Tänu eesti kallimale teadis ta meie vabaks saamise lugu ja sedagi, kes on Alo Mattiisen ning et eestlaste vabadus tuli lauldes, mitte püssi paugutades. Leidsime Panama ja Eesti ajaloost palju sarnast: mõlemad on väikesed riigid, kes on elanud eri riikide okupatsiooni all, ent lõpuks ikkagi saanud iseseisvaks. Panama noorem põlvkond ei räägi küll enam põlisrahvaste, vaid hispaania keelt, kuid see, millise kirega tütarlaps eesti keelt õpib, on erakordne. Olen kindel, et aasta pärast räägime me temaga juba vabalt eesti keeles.
Ta käis saunas, kuid tiiki ei suutnud me teda meelitada. Kuidas sa ikka seletad mistahes veekogu haruldust keset Eestit inimesele, kelle kodumaal on pooleteisetunnise autosõidu kaugusel ühel pool Atlandi ja teisel pool Vaikne ookean oma imeliste randade ja helesinise veega.
Näitasime kaugele külalisele meie maakodu, äsja pottsepa käe alt tulnud pliiti ja soemüüri, maakeldrit, kuhu talvevarusid kogume, pooleliolevaid soojustustöid. Lõpuks tõdes ta: eestlane elab ja töötab kogu suve selle nimel, et talveks valmis olla.
Esimese hooga tundus tema ütlemine kummastav, kuid kui pisut järele mõelda, siis tabas ta täpselt naelapea pihta. Just nii ongi. Tema kodumaal, kus talvine temperatuur ei lange 20 soojakraadist madalamale, ei pea mõtlema, et maja peaks sooja või kust saada toitu. Meie, eestlased, muretseme, et talvel oleks tuba soe ja kelder head-paremat täis. Vanade eestlaste ütlus “rege rauta suvel, vankrit talvel” omandas meie jaoks värske tähenduse. Nii me elamegi.
Sestap tasub tööle takka anda – talv polegi enam väga kaugel.
