Nende, Eestis laialt levinud marjade söömine vähendab ärevust ja stressi

Ilusate punaste marjadega ja pikkade õelate asteldega viirpuud on vanarahvas nimetanud ka “hauaküütseks”, sest hooletu marjakorjaja võib ennast suisa veriseks tõmmata. Ometi on selle tuntud hekitaime viljad noppimist väärt, sest tegu on loodusliku antidepressandiga.

Üha enam on ka teadusuuringuid, mis näitavad, et viirpuu aitab nii ärevuse, stressi kui ka südame virvenduse puhul. Enim toimeaineid on professor Ain Raali töörühma uuringute põhjal täpilises (C. punctata), Arnoldi viirpuu (C. arnoldianaja) ja pikaastlalise viirpuu (Crataegus macracantha) marjades.

Arvatakse, et viirpuust kujuneb naistepuna kõrval teine looduslik antidepressant. Seda enam, et ravimtaimeteadlased pole tal leidnud mingeid kõrvaltoimeid ja seda võib kasutada isegi raseduse ning imetamise ajal. Aga ükski ravim ei sobi võrdselt hästi kõigile, kuulake oma keha.

Apteegis müüakse tänapäeval viirpuu tinktuuri, aga juba nõukogude ajal tarvitati peale apteegitinktuuri ka viinaga tehtud isevalmistatud marjatinktuuri. Hästi tuntud on see tinktuur tänapäeva moodsa haiguse südame virvenduse korral. Vilju kogutakse sügisel pärast öökülmanäpistust ja valatakse neile viin kohe peale.