Tallinnast pooletunnise autosõidu kaugusel Tuula külas asub roheline Kaldamäe talu. Triin Hertmann (41) mõtles juba lapsena, et ühel päeval tahaks ta vanavanaisa Johannes Dunkelile kuulunud talu korda teha.
Maja, mille projekteeris 1943. aastal Keila linnaarhitekt Arnold Väli, ei saanudki Eesti eelmise iseseisvuse ajal lõplikult valmis. Talu peremehe Johannese, kes oli endine Ohtu mõisakooli juhataja, kohaliku Tuula küla raamatukogu ja puhkpilliorkestri asutaja, viisid Vene väed 1944. aastal ära. Sõja ajal koliti majja esmalt Vene vägede moonaladu ja hiljem ka raadiojaam ning sinna majutati üle kümne Vene vägede sõduri. Perele, Triinu vanavanaemale ja tema kahele tütrele Luulele ja Maimule, jäi siis elamiseks ainult üks tuba ja köök. Ühest tütrest sai Tuula külakooli õpetaja, aga perepoeg Artur jäi ennast 11 aastaks metsa varjama, vahepeal varjati Kaldamäel teisigi metsavendi.

Loe pikemat lugu SIIT

FOTOD | Selliseid loomi, nagu Krista Lensini kodus elavad, ei leia alati loomaaiastki!

Võib vist öelda, et niisugune on lihtsalt Krista hingelaad ja elustiil. See ei tähenda üksnes vihmausside või sääsevastsete külmkapis hoidmist, sest toitu hoitakse ikka külmkapis, vaid kodus eksootiliste loomade pidamist.

Kõigepealt ilmusid Krista koju aksolotlid, kes näevad välja nagu mõned eelajaloolised loomad. Samal ajal on need akvaariumis elavad tegelased üsna aktiivsed inimesega suhtlejad ja söövad Kristal ainult käest. Ehkki aksolotli toidulauale võivad kuuluda ka väiksed külmutatud kalad, toidab Krista neid vihmaussidega, sest nii on mugavam. Needsamad vihmaussid elavadki külmkapis.

Loe pikemat lugu SIIT

Pasteet vanaema retsepti järgi

Lisaks võileibadele võib seda kõige kodusemat pasteeti kasutada mitmesuguste suupistete tegemisel, mis sobivad hästi peolauale.

Suupistete tegemisel saab varieerida nii aluse kui katte osas – kasutada võib näiteks röstitud leiba ja saiu, väikseid krõbedaid koorikleibasid, kreekereid. Ka katte osas on variante nii palju, kui on maitseid – alustades traditsioonilisemate vutimunade, hapukurgi, tomati ja tilliga ning lõpetades karamellistatud sibulaga ja granaat­õuna seemnetega.

Loe pikemat lugu SIIT

VIDEO JA GRAAFIKUD | Tigudeuurija selgitab, kas hispaania teetigu on tegelikult ka vaja karta või on tegemist ülepaisutatud hirmuga

Tänavu suvel toimus plahvatuslik hispaania teetigude invasioon. Kas see tuli ootamatult või oli ettearvatav?

Arvestades ebatavaliselt sooja talve pole nende massiliseks muutumine väga üllatav. Neil on olnud juba 12–14 aastat aega siin tasapisi uusi paiku asustada ja kuna talve üleelamise tingimused olid nende jaoks erakordselt head, siis oli kadu eelmise sügise munade ja noorte hulgas väga väike. Paraku on hispaania teeteol kõik invasiivsetele võõrliikidele omased jooned: palju mune, vähenõudlikkus toidu suhtes, kiire kasv ja lühike elutsükkel, muutlike temperatuurioludega kohanemine. Samuti ei piira neid siin kuivus, mis on Lõuna-Euroopas, nende algsel looduslikul levialal, üks olulisemaid arvukuse reguleerijaid – suur osa mune lihtsalt kuivab.

Looduslikud arvukuse vähendajad, kes neid toiduks kasutavad, ei suuda neid masspaljunemise puhul märkimisväärselt vähendada. Mingi hulga mune söövad eri mardikad, noori teetigusid söövad veidi ka siilid ja kahepaiksed, kuid sellest paraku ei piisa. Kui siilil on piisavalt võtta vähem limaseid toidupalu, siis eelistab ta neid. Biotõrjes on edukalt katsetatud aiajooksikute arvu suurendamist, nemad on munade sööjana teetigude arvukust üsna edukalt ohjeldanud.

Loe pikemat lugu SIIT

JURIST VASTAB | Mida teha, kui naabri vilkuvad ja värvilised jõulutuled mind häirivad?

"Jõulud on ühtehoidmise aeg, mil pimedate päevade üksluisust aitavad mööda saata majasid ja kortereid valgustavad jõulutuled. Kuid mida teha siis, kui naabri südantsoojendavatest jõulutuledest saab antipaatne valgusetendus, mis sinu jõulurahu rikkuma hakkab?" ütleb alustuseks advokaat Karl Kreevald LEADELL Pilv Advokaadibüroost.

Loe pikemat lugu SIIT

Jaga
Kommentaarid