Sel ajal algas valitsuse juhitav kodukaunistamine, mis muutis eriti talude väljanägemist ja tõstis oma kodu eest hoolitsemise au sisse.

1934. a. E. V. Tervishoiuvalitsuse ja Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituudi poolt avaldatud “Järvamaa tervishoiulises kirjelduses”, mis põhines 1920. aastatel Järvamaa 13 vallas 1147 elumaja kohta kogutud andmetel, oli oma saun vaid 143 majal ehk 12,5% majapidamistel. Saunas käidi enamasti iga kahe nädala tagant. Väga sageli kasutati pesemiseks rehetubasid, mida sel puhul kõvemini köeti. Suvel pesti ennast ka jõgedes.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid