PILK AJALUKKU | “Eestlase kodu on üks risuhunik, mustuse ja sopaauk”

Tänapäeval Eestis ringi sõites jäävad silma kaunilt korrastatud koduümbrused, kuid 1920.–1930. aastatel avanes Eesti kodust hoopis teine pilt.

Katkend Eesti Ekspressi ajakirjaniku Tarmo Vahteri kirjutatud raamatust “Võitlus tuleviku pärast. 1933–1936: Pätsi aja rääkimata lood”.

Sel ajal algas valitsuse juhitav kodukaunistamine, mis muutis eriti talude väljanägemist ja tõstis oma kodu eest hoolitsemise au sisse.

1934. a. E. V. Tervishoiuvalitsuse ja Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituudi poolt avaldatud “Järvamaa tervishoiulises kirjelduses”, mis põhines 1920. aastatel Järvamaa 13 vallas 1147 elumaja kohta kogutud andmetel, oli oma saun vaid 143 majal ehk 12,5% majapidamistel. Saunas käidi enamasti iga kahe nädala tagant. Väga sageli kasutati pesemiseks rehetubasid, mida sel puhul kõvemini köeti. Suvel pesti ennast ka jõgedes.