Vaadates igapäevaselt sõjauudiseid, nähes inimeste kannatusi ja maatasa pommitatud linnu, tundsin ühel hetkel, et mitte ise hulluks minna, vajadust teha midagi, mis ­mõtted mujale viiks. Võtsin seemnekarbi ja sundisin end tegutsema. Segasin kokku külvimulla, täitsin külvikastid ja panin idanema suvelille- ja köögiviljaseemneid. See töö nõuab piisavalt tähelepanu ja keskendumist, et kas või hetkeks unustada kõik muu. Mullaga mängimine maandab pingeid ja iga mulda poetatud seemnega tundsin, kuidas meel rahuneb.

Seemneid külvates rändas mõte ka Eestisse tulnud Ukraina sõjapõgenikele. Paljud neist saavad tööd meie põllumajanduses, kuid paljud on sunnitud töö leidmise nimel pealinna elama jääma. Ehk tasub neil, kel põllud söötis ja maad ülearugi, anda see kasutamiseks Ukrainast tulnud sõja­põgenikele? Nad saaksid kasvatada pere jaoks köögivilja ja muud maitsvat. Või laiendada kartulimaad ja kutsuda nad talvekartulite eest appi neid maha panema ja üles võtma. See aitaks sõjakoleduste eest pääsenutel Eesti ühiskonda hõlpsamini sisse elada ja ka muremõtteid eemale viia.

Me ei tea veel hetkel, mil neid ridu kirjutan, millal ja kuidas see sõda lõpeb. Üks on aga selge: ka meil endil läheb raskeks. Maailma viljaaida Ukraina põldudel on tankid, pommid ja kütusereostus. Venemaa ja Valgevene, kust põllumehed seni väetised hankisid, on totaalses isolatsioonis, ja õigustatult.

Sel suvel olgu igas kodus üks peenranurk päevalilledele ja rukkililledele, aga kindlasti võiks kasvatada ka toitu – köögi- ja juurvilju. Isegi nuputan, kui palju peaksin murupinda peenardeks kaevama, et rohkem juurvilju maha panna.

Meie tänavune Suvi Aias erinumber sai tore ja sisukas, täis erinevaid ja vajalikke lugusid. Usun, et leiate siit häid ideid, mõtteid ja ka silmailu, sest äreval ajal vajame me seda väga.

Lugeja kirjutab

Täname kõiki lugejaid, kes meile kirju saatsid. Seekord saab Maakodu kinkekoti Ruth Riivald Järvamaalt. Palju õnne!

Hea toimetus!

Olen olnud Maakodu tellija alles lühikest aega, aga järjest rohkem on hakanud see ajakiri mind lummama oma toredate fotode ja asjalike nõuannetega. Hiljuti sain teate, et minu tellimus hakkab aeguma, ja uuendasin seda kohe, et ei katkeks ajakirja saabumine minu postkasti. Eestlased on andekas rahvas: milline fantaasiarikkus, mõtteteravus, ideederohkus ja teotahe! Imekspandav! See kõik kajastub igas ajakirjanumbris.

Seekordne Maakodu lausa üllatab oma lugudega, üks atraktiivsem kui teine. Kaunid maakodud, ühtviisi vaimukad kõik. Järelikult inimesed ihkavad järjest rohkem rahu ja vaikust. Lugu “Räämas varemetest moodsaks maakoduks” on lausa lummav: vanad maakividest seinad annavad sellele talule erilise väärtuse sinna juurde kuuluva kamina, terrassi, piimklaasist seintega.

Lugu “Puust ja punased” on ka omamoodi võluv ja mis kõige toredam – kõik on tehtud tubli peremehe oma kätega. Nii et oskajaid inimesi meil jagub.

Paelus ka Herma talu hästi hoolitsetud ja korras maakodu. Oskuslikult kive kasutades võib koduümbruse kujundamisel peaaegu et imet teha. Kuidas saakski mööda minna kevadlilledest nartsissidest. Pealtnäha tagasihoidlik õieke oma paljude sortidega peaks küll kevadel igaühele rõõmsa naeratuse näole ja õnnetunde südamesse tooma. Kinkigem ilusaid kevadisi lilli kõigile!

Tegijatele raskuste ületamisi sel kevadel! Pea püsti, küll tuleb ka lahendus!

Ruth Riivald Paidest

Tere!

Märtsikuu ajakirjast vaatan ja loen isegi uuesti Saaremaa aiast, kus on nii taaskasutust kui ka huvitav lahendus maasikapeenra rajamiseks. Artikkel nartsissidest pakkus oma sortide valikuga huvitavaid leide, eriti sort Actaea, mis lõhnab nii hästi ja pakub aias silma- ja ootusrõõmu, et millal oma õied avab.

Uusi mõtteid andis artikkel kasvumuldadest, sest nende valik on kauplustes tõesti väga lai.

Sirje Ufeld

Tere!

Lemmiklugu oli Maire Aunaste "Puust ja punased". Kui muidu on Maakodu igasuguste võidu- ja esikaanelugude juures tunda häirivat rahalõhna, siis siin see ilmselgelt puudus. Suur lugupidamine selliste inimeste vastu, kes oma kätega suudavad midagi nii lihtsat ja kaunist luua! Meie pere kuulub ilmselgelt nende hulka, kellel on ainult kätepaarid ja tahe, kindlasti ei suuda me mitmekümne tuhande euro väärtuses remonti teha.

Gerli Koppel