Püsililled võivad kasvada aastaid samal kohal, kuid nemadki vajavad aeg-ajalt noorendamist. Eriti kui nad on üksteisele liiga lähedale kasvanud ja ruumi nende vahel napib. Või nagu aednikud ütlevad: jätke taimedele õhku, et nende eripära paremini välja joonistuks.
Igal püsikul on kasulik eluiga ehk aeg, mil nad on kõige dekoratiivsemad, ja see on liigiti erinev. Lühikese elueaga püsilillede hulka arvatakse nurmnelgid, verev sõrmkübar, varretu priimula jt. Nemad rõõmustavad meid paar kuni neli aastat ja seejärel tuleks ette võtta uuenduskuur, sest kasv jääb aeglasemaks ja ka õitsemine pole enam nii rikkalik. Aed-leeklilled, kullerkupud, hostad võivad samal kohal kasvada kuni kümme aastat ega kurda vähese tähelepanu üle. Pikaealistel püsikutel, nagu astilbed, pojengid, rodgersiad, lursslilled, murtudsüdamed, pole midagi selle vastu, kui elupaik on sama isegi paarkümmend aastat.
