Põhjus peitub selles, et mul on alati käsil mitu asja korraga, mistõttu võib mõni oluline töö venima jääda. Näiteks kipuvad mul seemnekülvid alati pisut hilja peale jääma ja see tekitab mu hinge pingeid.

Avan sotsiaalmeedias aednike foorumi ja näen, et usinamatel on aknalauad juba poolest talvest rohelisest lookas. Tomatitaimed on mõnedel juba kämblapikkused, kui mul on alles mahti seemneid külida. Igal aastal on olnud tunne, et jään rongist maha, kukun läbi ja valmistan sellega tervele maailmale pettumuse. Aga mitte sel aastal! Mingi kõhutunne ütles mulle, millal oleks mõistlik ettekasvatusega tegelema hakata, ja bingo! Kõik mu taimekesed said parajal ajal istutusküpseks.

Üldse olen aru saanud, et ega ilma pärast muretsemine, saati veel hädaldamine, ilma ennast kuidagi paremaks ei tee. Hoopis mõistlikum oleks looduses toimuvaga juba eos rahu teha ja leida pigem selles kõiges positiivset. Ka Jana Proos, Sadevälja talu perenaine, kellel Maakodu külas käis, näitas meile, kui targalt oskab loodus taimede omavahelisi suhteid reguleerida, tänu millele on tal aianurgas imeline “Tootsi peenar”.

Eks jahe kevad on meele mõruks teinud neil, kelle pere sissetulek sõltub puukoolipidamise edukusest. Kui ikka lillepotist vaid väike lehetuustak välja kasvab ja õit pole kusagilt näha, siis müük ei edene. Ometi ostame aeda taimi ju tulevikule mõeldes ja õie asemel on poole tähtsam juurikas, millest kõik alguse saab. Pealegi, isegi tillukesena ostetud püsik kipub mõne aasta pärast ülbelt laiutama, nii et suisa saega tuleks teda jagama hakata. Kes ei usu, et mõnest tegelasest vaid nii tegutsedes jagu saab, uurib juuninumbrist hoolsalt Pille Hermanni seekordseid õpetusi.

Aga kuna jahedale kevadele lihtsalt PEAB järgnema soe suvi, soovitan juba aegsasti selleks ettevalmistusi teha: luua aiasoppi või terrassile üks elu üle ilulemise nurk. Lihtsalt olemiseks ja aiavaadete nautimiseks, sest iga aiainimene on ju ometi veidike laisklemist välja teeninud!

LUGEJA KIRJUTAB

Täname kõiki, kes meile kirjutasid!

Tere!

Minu lemmiklugu oli “Mõnus külalistetuba”.

Pikalt teel oldud retkelt öömajja jõudes on tore leida eest korras külalistetuba, kus reisiväsimust välja puhata! Oleme perega viimastel aastatel reisinud Eestimaal ja avastanud külalislahkeid majutajaid: Indreku majutus Puskus, Hansu turismitalu Peipsi ääres, Haeska majutus Matsalu linnualal. Nad teevad oma tööd südamega ja tänu neile on korralik öömaja hommikusöögiga reisile nagu täpp i-le!

Ülle Kukk

***

Selles ajakirjanumbris üllatas mind enim lugu “Piibelehemaa”. Suvila taga on meil männimetsa all tohutu metspiibeleheväli, ootan igal kevadel seda lõhnade ja õite pillerkaari. Aga mul polnud aimugi, et maikelluke on nii sordirohke. Ootan oma aias kasvavate piibeõite avanemist, et püüda tuvastada, mis sordist nad olla võiksid. Põnev!

Päikeselist kevade jätku soovides

Vesta Uuetoa