2. Puugi lähim sugulane on ämblik. Puugid kuuluvad ämblikulaadsete klassi lestaliste seltsi.

3. Eestis elab mitut liiki puuke, neist tuntumad on ka inimesel parasiteerivad võsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus).

4. Laanepuuk on levinud Ida-Eestist kuni Kesk-Eestini, võsapuuk on levinud kõikjal Eestis.

5. Laane- ja võsapuuk on välimuselt raskesti eristatavad. Spetsialistid eristavad neid mikroskoobi all kärsa kuju vaadates.

6. Ka puuke on loodusele vaja. Puugid on toiduks roomajatele, kahepaiksetele ja lindudele. Lisaks on nad peremeesorganismiks paljudele mikroparasiitidele – haigustel on oluline roll looduse tasakaalustajana.

7. Silmaga on eristatavad isas- ja emaspuuk. Nälginud isasel on terve seljaosa kaetud tumeda seljakilbiga, nälginud emasel katab see kolmandikku seljast ning oranžikas tagaosa paistab paremini välja. Suurem tagaosa võimaldab emasel järglaste toomiseks rohkem verd varuda.*

8. Puuk toitub elu jooksul kuni kolm korda. Puugi elutsükkel koosneb kahest noorjärgust ja täiskasvanud loomast. Puukide noorjärgud toituvad peamiselt pisiimetajatel ja lindudel, täiskasvanud isend toitub suurematel imetajatel.*

9. Puuk suudab nälgida mitu aastat.*

10. Haruldane on see, et imemise ajal hakkab puugi keha hoogsalt kasvama. Täissöönud emane puuk on nälginud loomast mitu korda suurem ja tema tagakeha on muutunud hallikaks.*

11. Puugi oranžikas kehaosa koosneb loomariigis haruldasest venivast kitiinist.*

12. Puugid muutuvad aktiivseks, kui ööpäevane õhutemperatuur tõuseb üle 5 kraadi Celsiuse skaalal. Kuid puuke on tegutsemas nähtud ka talviti.*

13. Puuke võib kohata eelkõige rohurindes. Neid on arvukamalt seal, kus liigub rohkem potentsiaalseid ohvreid – loomade radade lähistel.

14. Puuk haagib ennast ohvri jalgade külge ja liigub sealt edasi üles. Puuk ei varitse kunagi kuskil kõrgemal, näiteks puu otsas.

15. Puugihammustust ei ole tunda, kuna ta „süstib“ ohvrile valu vaigistavat ainet.

16. Puugid kannavad edasi peamiselt kahte haigust – lisaks puukentsefaliidile ka puukborrelioosi ehk Lyme’i tõbe.*

17. Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine toimub järk-järgult. Kaks esimest süsti tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas 9 kuud kuni aasta hiljem. Esimene kordussüst on vaja teha 3 aasta möödudes, järgnevad kordussüstid 5 aastaste intervallidega.

18. Puugihammustusest hoidumise ABC:

  • puuki märkab paremini kui kanda metsas heledamaid ühevärvilisi riideid;
  • metsast tulles tuleb teha alati ja võimalikult kiiresti kontroll!

19. Puuk tuleb eemaldada otse tõmbega, mitte keerates, ning puugi keha ei tohi tõmbamise ajal suruda vaid tuleb kasutada peeneid pintsette ja haarata nendega puugi eesosast. Puuk tuleb eemaldada esimesel võimalusel, tavaliselt kandub haigus üle alles 24 tundi pärast hammustust

.
20. Kui kuu aja jooksul peale puugi hammustust tekib palavik või hammustuskohale punetus tasub pöörduda arsti poole.

*Kehtib võsa ja laanepuugi kohta. Teistel liikidel võivad esineda erisused.

Jaga
Kommentaarid