• põõsagruppe ja puid;
  • põõsaid, kes lõikamist ei armasta: mägi-võlupõõsad, näsiniined, kikkapuud, kuldvihmad, paljud lodjapuud (v.a harilik lodjapuu), kolkviitsiad, toompihlakad;
  • põõsaid, keda tuleb tagasi lõigata varakevadel: budlejad, aedhortensiad, puishortensiad, põõsasmaranad, osa enelaid;
  • põõsaid, keda tuleb lõigata kohe pärast õitsemist: deutsiad, forsüütiad, kerriad, ebajasmiinid, leedrid, sirelid, veigelad, kevadel õitsevad enelad (‘Grefsheim’, ‘Snowmound’);
  • okaspuid, kellega pole erilist hoolt;
  • pikaealiseid püsikuid: adoonised, pojengid, emajuured, epimeediumid, rodgersiad, lursslilled, siberi iirised, päevaliiliad, siilkübarad, karusõrad, lumeroosid, hostad, astilbed jne;
  • lakoonilist aiakujundust. Taimede arvu ei tasu aias liiga suureks paisutada;
  • aega ja närve säästvaid kvaliteetseid ning käepäraseid aiatööriistu.

Aega ja vaevasäästvatest nippidest loe veel Maakodu diginumbrist